2015. aastal toimus kolm suurt terrorirünnakut. Aprillis ründas neli Somaalia islamiäärmusliku rühmituse al-Shababi liiget Garissa ülikooli Kenyas. 147 inimest suri ja 79 sai vigastada.

Oktoobris suri Ankara kesklinnas raudteejaama lähedal kahe ISIS-e enesetaputerroristi korraldatud pommiplahvatustes 147 ja vigastada sai 400 inimest.

Novembris toimus Pariisis seitse rünnakut, mille eest võttis vastutuse ISIS. Rünnakutes suri 137 inimest ja 367 sai vigastada.

Kuigi hukkunute arv ja rünnaku korraldanud organisatsioonid olid sarnased, reageeris avalikkus nendele juhtumitele küllaltki erinevalt. Pariisi rünnakud said Lääne meedias palju kajastust ja sotsiaalmeedias palju tähelepanu. Näiteks lülitas Facebook sisse ohutuskontrolli, mille abil said kasutajad sõpradele teada anda, et nendega on kõik korras. Lisaks said kasutajad oma profiilipildile lisada Prantsusmaa lipu.

Samas Kenya ja Türgi terrorirünnakud said meedias väiksema tähelepanu osaliseks ja inimeste reaktsioon oli teistsugune.

Kui Pariisi rünnakute ajal tõusis Google'is sõna "terrorism" otsingute arv märgatavalt kogu maailmas, siis Kenya ja Türgi rünnakute ajal muutusi polnud.

Kansase ülikooli teadlased korraldasid kaks eksperimenti, milles osalesid valimisealised USA kodanikud. Uurijad andsid osalejatele ülevaate hüpoteetilisest terrorirünnakust ja seejärel palusid neil vastata erinevatele küsimustele.

Ühest katsest selgus, et enamus osalejaid tunnetas Rumeenias ja Albaanias, kus suurem osa elanikest on valgenahalised, toimunud hüpoteetilisi rünnakuid tõsisemana kui Sambias ja Guineas toimunuid, kus valgenahaliste osakaal on tunduvalt väiksem.

Rassilisi erinevusi võib märgata ka poliitilistes debattides. Teadlaste sõnul pälvivad poliitikute tähelepanu need rünnakud, kus ohvrid on valgenahalised. Näiteks võtsid viimaste USA presidendivalimiste ajal Brüsseli ja Nice'i terrorirünnaku teemal sõna nii Donald Trump kui ka Hillary Clinton. Samas sarnaseid rünnakuid Türgis, Nigeerias, Liibüas ja Pakistanis ignoreeriti.

Sellist trendi võib teadlaste sõnul märgata ka nendel aastatel, mil valimisi ei toimu.

See näitab, et inimeste reaktsiooni terrorirünnakutele mõjutab suuresti ohvrite rahvus ja rass, mitte vägivald ise. Inimeste reaktsiooni mõjutab, kui sarnased ohvrid inimestele on. Näiteks lähevad inimestele rohkem hinge rünnakud, mis toimuvad neile lähedal asuvates riikides.

Kansase ülikooli politoloogia dotsent Clayton Vebb ütles, et loodetavasti paneb uuring inimesi terrorirünnakuid puudutavatesse uudistesse teadlikumalt suhtuma.

Vebb tõi välja, et kuigi inimesi huvitavad eelkõige juhtumid, mis toimuvad nende elukoha lähedal, siis mõnikord saavad sotisaalmeedias populaarseks ka mujal toimunud õnnetuste pildid. Ta tõi näitena 2016. aastal ilmunud foto viieaastasest Omran Daqneeshist, kes oli Süürias vigastada saanud. Foto pälvis nii sotsiaalmeedia kui ka poliitikute tähelepanu.