TTÜ majandusteaduskonna Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadlased eesotsas professor Wolfgang Johannes Max Drechsleriga analüüsisid, kuidas linnades tekivad ja toimivad kogukondlikud platvormid, näiteks nn makerpsace’d, hackerspace’d, fablab’id jmt, mida leidub Eestis näiteks Tallinnas ja Tartus.

Taolistesse kogukondadesse koonduvad väga erinevate eluvaldkondade inimesed ning ainuüksi juba lähestikku koondumine näiteks Telliskivi loomelinnakusse või Tartu loomelinnakusse paneb koos tööle kunstnikud, IT-spetsialistid, kommunikatsioonivaldkonna inimesed, tehnoloogia arendajad jt. Sellest õpitakse teineteiselt, koostööd tehes valmivad uuenduslikud lahendused tööprotsessides, uued tooted ning teenused.

Linnaelanike arv kasvab terves maailmas ja linnad on peamised majanduskeskused, mis kasutavad tohutult ressursse ning tekitavad olulist keskkonnareostust. See on omakorda toonud kaasa erinevaid sotsiaalseid vastandumisi ja konflikte, selgitas Drechsler.

„Erinevalt domineerivast tehnoloogilis-utopistlikust lähenemisest, kus targa linna kontseptsiooni tuumaks on keskselt kontrollitud (info-)tehnoloogiline taristu ning selle leviku igakülgne toetamine (rohkem tarku vidinaid ja andmete kogujaid kõikjale!), pakub meie uurimisrühm välja laiema lähenemise. See vaatenurk seob targa linna tehnoloogilise käsitluse tänapäevaste valitsemise- ja sotsiaalmajandusliku arengu mudelite ja trendidega“, selgitas professor Drechsler.

Professor Drechsleri ja tema kolleegide artiklis tuuaksegi välja, millised võimalused ja takistused sellistes kogukondades peituvad. Teadlased vaatasid seda kolmest aspektist: kogukonnaareng, õppimine ja uuendus ehk innovatsioon.

Kogukond

Näiteks soodustab taoline kogukondlikel platvormidel tegutsemine omavahelise suhtluse arengut, ühendavad kohalikke inimesi ning organisatsioone üleilmsetega. Samas takistuseks selle juures on tuginemine mitteametlikel suhetel, mis ei pruugi tagada pikaajalist jätkusuutlikkust. Nendes kogukondades võib puudu jääda rassilisest ja soolisest mitmekesusest. Kogukonna liikmed kuuluvad tavaliselt vaid ühte kohalikku kogukonda ning on esindatud vaid kohalikul turul.

Õppimine

Koostöö suurendab erinevate valdkondade vahel üksteise tegevustest aru saamist ja loomevõimaluste nägemist.Õppimine on sageli tugevalt sotsiaalne ja toimub avatud õpikeskondades. Takistuseks võib saada aga asjaolu, et väga vähe on kõrgelt haritud ning tehnoloogias asjatundjaid inimesi, kes suudaksid teadmist üle võtta ja edasi anda. Samuti on õppimise juures vaja professionaalsemaid õpetajaid, mida aga praegu napib.

Uuenduslikkus

Võimalustena toovad teadlased välja inimeselt-inimesele õppimise, oskuste mitmekesisuse, ideede ülekandumise ning katsetamise võimaluste paljususe. Piiranguks võib aga osutuda hoopis suletud struktuuri tekkimine, kus oskuste ja info vahetus kitseneb vaid teatud inimrühma hüveks.

Drechsleri ja tema kolleegide artikkel „Making (in) the smart city: The emergence of makerspaces“, mis imus ajakirjas Telematics and Informatics valiti TTÜ 2017. aasta parimaks artikliks sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas.