Inimkond pole suutnud veel oma sõjahimu taaka õlgadelt raputada ({{commentsTotal}})

Lahingud Aleppo lähedal.
Lahingud Aleppo lähedal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Maailm on näinud viimase 70 aasta jooksul sedavõrd vähe suuri sõdu ja sõjaohvreid, et seda tuntakse teadlaste seas "pika rahu" nime all. Ükskõik, kuidas võib paista olukord massimeedia vahendusel. Samas on veel vara öelda, kas inimkond on muutunud tõepoolest rahumeelsemaks, viitab uus uurimus.

Enam kui 100 000 ohvrit nõudnud sõjad on muutunud alates 20. sajandi teisest poolest harulduseks. Tervet maailma haaranud konflikti pole puhkenud alates teisest maailmasõjast. Poliitikateadlastel on pakkuda tähelepanekule mitu seletust. Oma roll võib olla nii riikidevahelise majandusliku sõltuvuse kasvul, demokraatia levikul kui ka näiteks tervet maailma ähvardava tuumatalve ees. Teised pole nii optimistlikud. Pigem on tegu anomaaliaga.

Boulderi Colorado ülikooli arvutiteadlast Aaron Clauseti hakkas huvitama, kas teadlastel on üleüldse piisavalt andmeid, et öelda selle kohta midagi usaldusväärset. Sarnasel viisil, kui saab seda teha gripiepideemiate ja suuremate looduskatastroofide esinemissageduse hindamisel. Clauset võttis aluseks Sõjakorrelaatide Projekti andmebaasi, kuhu on kantud kõik aastatel 1823–2003 lahvatanud suuremad sõjalised konfliktid.

Teadlane leidis, et statistiliselt pole suuri konflikte lahutavad rahuperioodid sedavõrd haruldased, kui võiks esmapilgul oletada. Tuues sisse statistilise olulisuse mõiste, peaks praeguse rahuperioodi eriliseks nimetamiseks suutma inimkond suuri konflikte vältida järjest 100–140 aastat. Alles siis saaks kindlamalt väita, et tegu pole statistilise vingerpussiga. Umbes sellisega, mida näeb juhul, kui saadakse münti kümme korda õhku visates tulemuseks kull.

Lihtsalt öeldes tasakaalustavad möödunud sajandi esimest poolt iseloomustavad kaks maailmasõda ja vägivald veel sellele järgnenud rahuperioodi. Praegust aega iseloomustav rahu on seetõttu Clauseti hinnangul arvatust mõneti hapram. Isegi kui päris maailmale toetuvates simulatsioonides nähti kahele maailmasõjale järgnevat "pikka rahu" vähem kui ühel protsendil juhtudest.

Teisalt viitavad tulemused, et suuremad sõjad on siiski võrdlemisi haruldased. Möödunud kahe sajandi põhjal järeldusi tehes leiavad teise maailmasõjaga võrreldavad konfliktid aset keskmiselt 205 aasta tagant. Terve inimkonna hävitav sõda puhkeda millalgi järgmise 383 kuni 11 489 aasta vältel, kõige tõenäolisemalt 1339 aasta pärast.

Clauset tunnistab seetõttu ise, et sisuliselt on väga suurte konfliktide puhkemise ette ennustamine võimatu. Kuid isegi pelk võimalus tsivilisatsiooni millalgi järgmise 1300 aasta jooksul lõppemisest peaks olema iseenesest kainestav.

Uurimus ilmus ajakirja Science Advances.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: