Kultuuriministeerium toetab Lembitu pealuu otsinguid 10 000 euroga ({{commentsTotal}})

{{1516787580000 | amCalendar}}
Madisepäeva lahingu mälestusmärk Lõhavere linnamäe jalamil
Madisepäeva lahingu mälestusmärk Lõhavere linnamäe jalamil Autor/allikas: Marko Saarm/Sakala/SCANPIX

Kultuuriministeerium toetab muistse malevajuhi Lembitu pealuu otsimiseks loodud Eesti-Poola ühisprojekti 10 000 euroga.

ERR Novaator uuris teadlasterühma juhilt, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi juhatajalt Anti Selartilt, kuidas selle pealuu otsinguga tegelikult on.

“Pealuu on siin pigem sümbol,” märgib Selart. “Ma olen täiesti kindel, et Poola kogudes leidub Eesti vanema ajaloo materjale, mille olemasolust on kogude hoidjad küllap teadlikud, aga mida meie ei ole osanud otsima minna.” Projekti oluline lähtekoht on soov süvendada Eesti-Poola kultuurialast koostööd.

Hiljaaegu jõudsid näiteks saksa ajaloolased järeldusele, et Riia piiskopkonna arhiivi, mida on seni peetud valdavalt hävinuks, saaks ilmselt päris esinduslikult kokku panna, kui otsida Poola arhiividest ja raamatukogudest. Nimelt on 16. ja 17. sajandil erinevaid teid pidi sattunud Poola ootamatult palju Eesti ja Läti arhiivide materjali.  

Anti Selart selgitab, et võimude vahetumise aegadel on ikka ühena esimestest viidud ära varasid arhiividest.

Nii võib olla tõesti juhtunud ka Lembitu pealuuga, mis ilmselt Riia arhiivist võidi kuhugi Poola viia. Samas tuleb siinjuures rõhutada, et ainus teadaolev fakt on, et Lembitu pea jõudis 1217. aastal Riiga Liivimaa mõõgavendade orduga, kes võttis pea kaasa trofeena.

Kui Poolast tulekski päevavalgele pealuu, mis võiks Lembitule kuuluda, siis kuidas teda tuvastada? DNA proovi tarvis oleks vaja võrreldavat DNA proovi, seda aga pole. Raadiosüsinikmeetodiga saaks määrata vaid selle kolba vanuse.

Anti Selart märgib, et küllap saakski uurida vaid konkreetse leiu päritolu, hea oleks, kui saaks jälile kasvõi Lembitu pealuu legendile.

Lembitu pealuu legendi otsinguil

Ehkki Lembitu pealuu viimisest Riiga räägib Läti Henriku kroonika, siis 16. ja 17. sajandil oli küllaldaselt ajaloohuvilisi, kellele meeldis ajalooliste faktide ümber mõelda legende.

“See on legend, mille päritolu on üritatud välja selgitada, aga minuteada ei ole väga kaugele jõutud,” nendib Selart ja lisab, et heal juhul õnnestub välja selgitada selle legendi päritolu.

Kuid selle 10 000 euro eest, mis kultuuriministeerium selle uurimise tarvis soovib anda, õnnestub eesti ajaloolastel loodetavasti leida Poola arhiividest materjale, mis meie ajaloo terviku käsitlemisel võivad osutuda väga väärtuslikuks.

Kultuuriministeeriumi algatus tõukub sellest, et tänavu 21. septembril möödub 800 aastat Madisepäeva lahingust, kus langes Sakala vanem Lembitu.  

BNS vahendas täna kultuuriminister Indrek Saare sõnu, mille kohaselt hindavad nad kõrgelt Poola Kultuuri- ja Rahvusliku Pärandi Ministeeriumi otsust aidata kaasa Sakalas toimunud Madisepäeva lahingus Eesti vägesid juhtinud Lembitu pealuu otsingutele.

Küsimuse peale, millal Anti Selart Poola poole teele asub, vastab ta, et kuigi kultuuriministeeriumiga on sel teemal olnud arutelu küll, pole teda raha eraldamisest veel kuidagi ametlikult teavitatud.

Selart plaanib projekti raames külastada mitmeid Poola institutsioone - Varssavi rahvusmuuseumi ja rahvusraamatukogu, Lubliini muuseumi, Zamoyski muuseumi ja nii edasi.

Madisepäeva lahing, mida on nimetatud ka Pala, Paala või Sakala lahinguks, toimus 1217. aastal Eesti muistse vabadusvõitluse osana. Eestimaa maakondadest kokku kogutud suur malev, keda juhtis Lembitu, võitles ristisõdijate vastu. Lahing lõppes eestlaste kaotusega, Läti Henriku kroonika järgi hukkus selles 1000 eestlast.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: