Ekspert toidujäätmetest: oleme endiselt kehvad planeerijad ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Keskmine Eesti inimene tekitab aastas 54 kilogrammi toidujäätmeid. Sellest 20 kilogrammi moodustab toit, mis jääb täielikult tarbimata või visatakse ära. Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora nentis, et suuresti on asi kehvas planeerimises.

Prügikasti jõudvast toidust on suur osa pärit kodumajapidamistest. Kõige rohkem jäätmeid tekib kahe vanemaga ja ühe lapsega perekondades. "Kodumajapidamistes on peamiseks põhjuseks, et me ei oska (toitu) hästi säilitada ja planeerida oma toitude ostmist. Tüüpiliselt lähevad ikka raisku puu- ja juurviljad, vähemal määral kala ja teised kiiresti riknevad toiduained," märkis Moora saates "Terevisioon".

Lisaks ei oska inimesed toiduaineid tema sõnul alati väga hästi ära kasutada, kuid mitte ainult. "Üks asi on kindlasti see, et kui me läheme poodi, siis need kogused, mida tihtipeale meile pakutakse, need on lihtsalt nii suured või me ei oska selles mõttes hästi orienteeruda," lisas ekspert. Olemas on aga lihtne lahendus – enne poodiminekut tasub teha ostunimekiri.

Samas nentis Moora, et mööda ei saa vaadata ka toidupoodides raisku minevast toidust. Hetkel jõuab säilimistähtajale lähenevast toidust abivajajateni ligikaudu kümme protsenti. Sellest suure osa moodustavad mitte väga kiiresti riknevad toiduained nagu puu- ja juurviljad ning leib.

"Probleem on kiiresti riknevate toiduainete nagu liha-, kala- ja piimatoodete päästmisega. Teadaolevalt toiduohutuse poole pealt vaadatuna ei tohi tõttu ei tohi selliseid toiduaineid väga pikalt külmaahelas olemata käidelda ja edasi anda," selgitas ekspert. Mujal maailmas on leitud lahendusi aga ka sellele. Näiteks Hollandis on võimalik kauplustes kiiresti riknevaid toiduaineid külmutada ja neid hiljem külmutatuna läbi toidupanga laiali jagada.

Moora rõhutas, et toidujäätmetega seonduv temaatika on palju laiem, kui see esialgu paista võib "Tegelikult viskame me toidujäätmetega ära palju ressursse, mida on selle toidu kasvatamiseks vaja," laiendas ekspert.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: