Kuigi inimesed on Moora sõnul kõike võimalikku uuesti kasutades ringmajandusega vähemal või rohkemal määral tegelenud juba sajandeid, on see muutunud viimastel aastatel varasemast aktuaalsemaks. ''Euroopa Liidus on see muutunud uuesti oluliseks teemaks, sellepärast, et läbi suurenenud tarbimise jääb ressurssi vähemaks. Sellele tuleks uuesti tähelepanu pöörata ja see oleks ühe uue majandusmudeli aluseks,'' selgitas ekspert saates ''Terevisioon''.

Üheks ringmajanduse näiteks on lihtne komposti tegemine. Paraku on see nüüdisaegseid eluviise ja linnastumist arvestades järjest raskem. Samas on võimalik saata linnas biojäätmeid tsentraalsetesse kompostimiskeskustesse.

Vähendada tuleks ka toidu raiskamist. Eestis läheb aastas raisku 92 000 tonni toitu, mille koguväärtus on ligikaudu 100 miljonit eurot. ''Valdav osa, üle 70 protsendi tuleb kodustest majapidamistest. [...] Natukene üle ühe kolmandiku toidust, mis me peame ära viskama, on tegelikult raisatud toit,'' nentis Moora.

Peale tavalise kompostimise saab toota toidujäätmetest energiat. ''Üheks selliseks järgmiseks tehnoloogiliseks lahenduseks oleks siin kindlasti nende kasulike toidujäätmete suunamine biogaasi tootmisesse,'' leidis ekspert. Eesti on teinud valdkonnas esimesi samme, kuid kindlasti on Moora sõnul arenguruumi.

Veelgi uuemad tehnoloogiad võimaldavad läbi erinevate keemiliste ja biosoojuslikke protsesside eraldada aga neist veelgi suurema väärtusega kasulikke ühendeid ja kemikaale. Potentsiaalselt saaks nende abil asendada mitmeid tänapäeval fossiilkütustest toodetavaid plaste, polümeere ja vaike.

''Pudrust ja paljudes toiduainetest on võimalik saada üksikuid erilisi kemikaale, mis võivad anda omakorda sisendit väga oluliste fossiilsete(st kütustest toodetavate materjalide), eelkõige tüüpiliselt on need plastid, asendamisse. [...] Ja neid kasutada kus tahes, alates näiteks mobiiliümbristest,'' tõi Moora näiteks. Samuti kasutatatakse bioreaktorite abil toodetavaid ühendeid juba praegu kosmeetikatööstuses ja ka kilekottide valmistamiseks.

Moora tõdeb, et ringmajanduse jaoks tarvilike lahenduste loomine sõltub suuresti välistest teguritest. ''Küllaltki paljud asjad on alles n-ö arendusjärgus. See sõltub väga palju sellistest arengutest ka laiemas plaanis. Ühelt poolt muidugi väga hea oleks, kui see fossiilse kütuse ehk nafta hind oleks natukene kõrgem selliste arengute jaoks,'' märkis ekspert. Nõnda võib selleks paljudel ettevõtetel arendustööks hetkel lihtsalt motivatsiooni nappida.