"Vein on üks tsivilisatsioonide alustalu. Seda on kasutatud oma vaimse seisundi mõjutamiseks, raviotstarbel, suhtluse hõlbustamiseks jne jne. Alkohol mängis toonastes ühiskondades sama tähtsat rolli kui praegu ja tegu oli kahtlemata väärtusliku kaubaga," sõnas Stephen Batiuk, Toronto ülikooli arheoloog ja uue uurimuse üks kaasautoritest.

Eelnevalt päevavalgele tulnud leidude valguses sai öelda, et nüüdisaegse Gruusia aladel on tarbitud ja valmistatud järjepidevalt veini alates pronksiajast. Kuigi teadlased olid eelnevalt kahtlustanud, et selle juured ulatuvad kiviaega, on Batiuki ja Gruusia loodusloo muuseumi direktori David Lordkipanidze töörühma leidude näol esimese seda kinnitava käegakatsutava tõendiga.

Teadaolevalt maailma vanimateks veinijälgedeks saab seda lugeda siiski ainult Euroopa Liidu standardite alusel. Hiinas Jiahu piirkonnas valmistati ja tõenäoliselt joodi juba tuhatkond aastat varem alkohoolset jooki, mis sisaldas lisaks viinamarjadele ka viirpuuvilju, riisi ja mõdu.

Analüüsi kohaselt kääritasid kiviaegsete Shulaveri Gora ja Gadachrili Gora külade elanikud veini kodustatud euraasia viinamarja (Vitis vinifera ssp. sativa) mahlast. "Seda on kasutatud veini valmistamiseks kahtlemata juba väga pikka aega. Juba ainuüksi Gruusias kasvab enam kui pooltuhat erinevat viinamarjasorti," laiendas Batiuk. Viinamarjade mitmekesistumist soodustas tema sõnul Kaukasuse piirkonna geograafilised eripärad. Kokku on aretatud maailmas liigist veiniks ja muidu söömiseks ligikaudu 10 000 viinamarjasorti.Üks Gruusiast leitud veinianumatest. Selle äärel võib leida viinamarjadele viitavaid kaunistusi. Autor: Judyta Olszewski

Veinijälgede olemasolus ja nende vanuse hindamiseks kasutati mitut tehnikat. Potikildudelt leiti jälgi kaheksast keemilisest ühendist, sh viin-, õun-, merevaik ja tsitrushapet, mida leiab teadaolevalt üheskoos vaid veinist. Väljakaevamispaigast leitud viinamarjade õietolmu ja puusöe vanuseks määrati 7800–8000 aastat.

Töörühm oletab, et veini valmistati istanduste lähistel. Külade piirest ei leitud väga palju söestunud viinamarjaseemneid. "Marju purustati ja lasti mahlal käärida ilmselt külmemates keskkondades. Küladesse jõudis see joomiseks juba väiksemates anumates," selgitas Batiuk. Töörühm spekuleerib, et tõenäoliselt maeti ligikaudu 300-liitrised alt ümara ja kitseneva kujuga veinianumad käärimise ajaks maha. Seda tehakse Gruusia aladel ka tänapäeval

"Grusiinid, kellega rääkinud olen, on leidudest igal juhul vaimustunud," muigas vanemteadur.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetises.