Kui sportlane ei saa treeningutel kulutatud energiat toidust piisavalt tagasi, tekivad ebakõlad, mis võivad hilisemas elus viia raskete terviseprobleemideni.

Martin Mooses uurib Ida-Aafrikas seda, kuidas on lood Aafrika jooksjate energia tasakaaluga.

"Kui vaadata ka suuri spordivõistluseid, kus on ka Aafrika pikamaajooksjad, siis Aafrika jooksjad on alati väga pikad ja, mis veelgi olulisem, hästi madala kehakaaluga. Ehk selline asi nagu kehamassiindeks, pikkuse-kaalu suhe on väga-väga madal. Ja see on üks selliseid peamisi väga kaudseid näitajaid, et kui see kehamassiindeks on madal, siis tõenäoliselt neil probleeme võiks olla," kirjeldab Tartu ülikooli teadlane Martin Mooses "Aktuaalsele kaamerale".

Kuigi uuring jõuab lõpule tuleva aasta märtsis, võib Moosese sõnul esimesi järeldusi teha juba praegu.

"Me oleme esimese asjana vaadanud luude tihedust või luude tugevust ja seal on üsna tõsised numbrid. Kuskil suurusjärgus 30-40 protsendil jooksjatest on luude näitajad niivõrd tagasihoidlikud, mida rahvusvahelise olümpiakomitee kriteeriumite järgi võiks juba kriitiliseks lugeda," tõdeb Mooses.

Mooses leiab, et uuringu tulemustest võiks kasu tõusta ka Eesti sportlastele.

"Kui meie sportlased lähevad laborisse testima, me näeme, et seal on probleeme energia saamise ja energia tarbimisega, seal võivad olla seotud toitumishäired, söömishäired, kõik need asjad kokku - samamoodi, need infomaterjalid ja juhised, et kuidas nii-öelda edasi tegutsema hakata," toob Mooses seose.

Kuna võib sportlane tagasi spordi juurde pöörduda, kas need sümptomid on nii tõsised, et ta ei tohiks spordiga hetkel tegelda või siis teatud piirangutega - kõik see nii-öelda infovool," kirjeldab Mooses saadavat kasu.