Doktoritöö: ideoloogia on alati mõjutanud Eesti koolides õpetatavat ajalugu ({{commentsTotal}})

Maiparaad.
Maiparaad. Autor/allikas: infanticida/Creative Commons

Tsaarivõim, Saksa võim, nõukogude võim, aga ka Eesti-aegne ja taasiseseisvunud Eesti võim on alati mõjutanud ajalugu kui õppeainet, selgub Tallinna ülikooli doktorandi Heiki Haljasoru uuringutest.

Heiki Haljasorg kaitseb täna doktoritööd, milles uuris ajalooõpetamist reguleerivaid ainekavasid ja aineprogramme eesti koolides vahemikus 1874-2016. Töö näitab, et ajalugu kui õppeainet on alati mõjutanud ajastu kontekst.

„Tsaarivõim, Eesti-aegne võim, Saksa-aegne võim, nõukogude võim ja taasiseseisvunud Eesti võim – kõik on valitseva ideoloogia kaudu mõjutanud nii ajalooõpetuse eesmärke, õppesisu ning ka tundide arvu,“ tõdes Haljasorg ja lisas, et eeldatavad õpitulemused ja arusaamad ajaloosündmustest nendel perioodidel on olnud otseselt seotud tollal kuulutatud ideoloogiatega.

Haljasorg selgitas, et dokumentidele on iseloomulik mõningate ajalooliste terminite ja isikute nimetamine või väljajätmine. „Üldajaloo või Eesti ajaloo teemade valik ja vähendamine on olnud seotud vastava ideoloogia mõjuga. Sama võib täheldada lähiajaloo või NSV Liidu ajaloo osakaalu olulisuse tõstmise kohta.“

Ilma ideoloogia või maailmavaateta ajalooõpetust (ja haridust tervikuna) ei olegi olemas, kuna õppesisu valik jääb paratamatult alati sõltuvaks otsustajate maailmavaatest, valitsevast ideoloogiast ja väärtussüsteemist, seisab Haljasoru doktoritöö kokkuvõttes.

Doktoritöö on alusuuring, mida saab kasutada eelkõige ajaloo ainekavade arenduseks üldhariduskoolides, samas annab see ülevaate, kuidas on ajaloo õppesisu meie identiteete ning maailmapilti ideoloogiliselt erinevatel aegadel kujundanud.

„Ajalugu kui õppeaine jääb hariduse sisu osaks, mis õpetab mõistma, kuidas on inimesed omal ajal tegutsenud, arenenud ning kasutama hakanud tsivilisatsiooni saavutusi,“ selgitas autor õppeaine rolli olulisust haridusmaastikul.

Lisaks on väga oluline on lisada ajaloo riiklikesse ainekavadesse õppesisu valiku printsiibid.

Doktoritööd "Ajaloo õppeaine eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpetamise plaanis, õppekavades ja aineprogrammides 1874-2016. Ajaloolis-analüütiline käsitlus" juhendas Urve Läänemets (PhD). Oponendid on Eesti kunstiakadeemia professor David Vseviov (PhD) ning Tallinna tehnikaülikooli dotsent Tiia Rüütmann (PhD).

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: