Maria Murumaa-Mengel andis rea soovitusi, kuidas tulla toime taoliste probleemidega, nagu on praegu YouTube'is ilmnenud Jänku-Jussi paroodiavideotega, mida loovad ja avaldavad teismelised, kuid mille häiriv sisu jõuab ka väikelasteni.

Soovitus 1: Nimetame asju õigete nimedega

„Ma arvan siiski, et me ei peaks seda nimetama pornoks,“ sedastab Maria Murumaa-Mengel. Pornona käsitletakse sisu, mille eesmärk on tekitada seksuaalset erutust. Nende videote puhul on aga kaheldav, et see seksuaalse erutuse esilekutsumine on olnud autorite eesmärk.

„See näeb välja nagu tavaline noortekultuuri ilming.“ Netikultuur võib tavakasutajate silmis näidagi tigedana, see kombib ja ületab hea maitse piire. Selleks et pälvida auditooriumi tähelepanu, saada tugevat reaktsiooni, on vaja teha midagi ebatavalist, sageli häirivat.

Maria Murumaa-Mengel näeb nendes videotes üsna klassikalist trollimist, milles on olemas kõik tahtliku ärritamise tunnused. Sel juhul on kiusatavateks aga väikelapsed ja nende vanemad, kelles see on esile kutsunud just selle soovitud reaktsiooni.

Kui mõelda selle peale, kuidas 13–15aastased suhtlevad, siis eesmärk on sageli saada sotsiaalset heakskiitu eakaaslastelt ja ärritunud reaktsiooni täiskasvanutelt. Lapsevanematel tekib muidugi küsimus, kas ja mida siis annab sellise netikultuuriga toimetulekuks teha.

Soovitus 2: Vali rakendusi ja tee piiratud esitusloend

„Peamine reegel on see, et mõista ja tea, mida su laps nutiseadmes teeb. Kontrollivad ja piiravad meetmed on need, mis väikelaste puhul toimivad,“ tõdeb Murumaa-Mengel. Eelkõige tähelepanelikul kuulamisel ja arutlusel ning selgitamisel põhinevad kommunikatiivsed strateegiad käivad sellega käsikäes.

Sageli annavad lapsevanemad nutiseadme väikelapsele justnimelt selleks, et saada hetk vaba aega muude tegevuste jaoks. Nende muude tegevuste kõrvalt ei saagi samal ajal pidevalt jälgida, mida laps teeb.

Murumaa-Mengel annab väikelaste vanematele kaks näpunäidet. Kui laps tegutseb nutiseadmes, võiks tal olla piiratud hulk rakendusi, näiteks mänge, mille puhul on vanem kontrollinud nende sisu eakohasust ja sobivust.

Youtube'i sisu puhul tasub vanematel luua esitusloend, milles laps näeb vaid neid videoid, mille vanem on talle vaatamiseks valinud. See muidugi ei välista lõplikult võimalust, et laps satub internetis ebasobiva sisu peale. Selle jaoks annab Maria Murumaa-Mengel järgmise soovituse.

Soovitus 3: Lapsel on võim panna video kinni

Kui laps satubki internetis vaatama mõnd häirivat videot või animatsiooni, näiteks Jänku-Jussi paroodiavideot, siis tasuks lapsevanemal võtta aeg selleks, et seletada lapsele nähtu sisu ja tähendust. Lisaks on oluline juba varajases eas õpetada, et internetis ongi kõikvõimalikku sisu ja postitajaid – häid ja halbu, tarku ja rumalaid, naljakaid ja tigedaid jne.

Maria Murumaa-Mengel sedastab, et igavesti ei saa lapse internetikasutust kontrollima jääda. Kinni panemine, keelamine ja lapse eest äramõtlemine ei kaitse last lõputult. „Mulle tundub, et järjest olulisemaks muutub see eneserefleksiivne käitumine, kus laps kontrollib oma käitumist ise.“

Lastele tasub õpetada, et kui ta näeb midagi, mis tekitab temas halva tunde või mida ta ei mõista, on tegelikult tema enda käes voli panna see video kinni. Lapsevanema tugi nähtu selgitamisel ja lapse võimestamisel häirivat sisu endast eemal hoida on parim kaitseviis.

Lapsevanemad peavad oma lastele selgitama, et ka internetis tegutsedes vastutab laps oma tegude eest. Autor: Designed by stock-world-on / Freepik

Soovitus 4: Virtuaalmaailmas kehtivad reaalse elu reeglid

„Usk sellesse, et on eraldiseisvad online ja offline maailm on varsti juba mitukümmend aastat vananenud.“ Lapsevanem peab selgitama, et virtuaalmaailmas on nii reaalmaailma probleemid kui kehtivad ka reaalmaailma reeglid.

Eeldatakse, et virtuaalkeskkonna reegleid õpetatakse koolitunnis, kuid meie ainepõhise koolihariduse raamid takistavad taolisi laiemaid igapäevaelu probleeme käsitlemast. Sellele viitas ka tänavu kevadel Praxise tehtud uuring, millest selgus, et Eesti koolides on digioskuste õpetamine ebaühtlane ja juhuslik.

„Selle kõige keskmes on inimeseks olemise õpetus, mida ei anna panna tunniplaani.“

Seetõttu on oluline roll vanematel, kes peavad oma lastele selgitama, et ka internetis tegutsedes vastutab laps oma tegude eest.

Näiteks peaks laps vanema abiga mõistma, et see, keda sa internetis mõnitad saab digijälgedega keskkonnas jõuda kiusajale jälile ja ebasobiva käitumise eest on võimalik inimest vastutusele võtta. Tähelepanu võib juhtida päris juhtumitele maailmas, kus inimesi on sellise tegevuse eest võetud vastutusele.

Soovitus 5: Loe seadusi enda kaitsmiseks

Noori õpetades annab Maria Murumaa-Mengel neile tavaliselt kolm soovitust, mida teha enda kaitsmiseks, kui keegi loob ja avaldab sinust ebasobivat sisu.

Esiteks tasub endale selgeks teha põhiseadusest, võlaõigusseadusest, autoriseadusest ja andmekaitseseadusest punktid, mis kaitsevad indiviidi privaatsust, väärikust ja isikuandmete kaitset. Seejärel tuleb pöörduda probleemse sisu loonud autori poole ning paluda sisu maha võtta, viidates nendele samadele seaduse punktidele.

Teiseks võib võtta ühendust veebikonstaabliga, kes mõnes olukorras saab aidata, kuid kui ka temal jäävad käed lühikeseks, oskab ta vähemalt anda nõu edasiseks tegutsemiseks.

Kolmandaks võimaluseks ongi pöörduda kohtusse, kuigi see võib kujuneda pikaks ja kulukaks. Samas on alati edaspidi võimalik nendele kohtulahenditele tugineda, mis teeb digitaalruumis ilmnevate probleemide lahendamise tulevikus lihtsamaks.