Geeniproovide abil koostatud personaalsete geenikaartide kaudu on kõigil 52 000 inimesel võimalik koos geeninõustajaga hinnata enda haigusriske. Analüüsides geeniandmeid ja võttes arvesse ka keskkonna-, tervisekäitumise ning tavapärased haigusandmed, saab geenidoonor muu hulgas teada, millistele haigustele on tal suurem soodumus ja millised ravimid talle sobivad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Inimesed on erinevad ja kui me nüüd ütleme nüüd konkreetselt kellelegi, et see on just teie probleem, et teil kehakaaluga võib tulla probleeme ja see võib viia teist tüüpi diabeedini, siis ma usun, et see veenab inimesi rohkem mõtlema ja tegutsema selles suunas, et ta saab ise ka midagi teha. Ma arvan, et see veenab inimesi rohkem kui üldine teavitus ajalehes, et sööge vähem, jookske rohkem," ütles Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu

Andres Metspalu sõnul aitavad geeniandmete kogumine ja tagasiside andmine hoida kokku tervishoiu kulusid.

"Me näeme, et me suudame ennustada kõrge riskide patsiente ette enne, kui neil diabeet on. Ja kui siis noored inimesed saavad aru, et geneetiline risk on kõrge ja nad kontrollivad oma kehakaalu, saab vähendada riski mitu korda. See tähendab, et teatud hulk inimesi lükkavad oma haigust edasi ja lükkavad nii kaua edasi, et võibolla neil ei tekigi see haigus," märkis ta.

Geenivaramu infopäeval käinud geenidoonorid huvituvad enda geeniinfost suuresti just laste tervise pärast.

Andres Metspalu loodab, et lähema viie aasta jooksul õnnestub Eestil Islandi eeskujul koguda ligi poole elanikkonna geeniandmed. Senised doonorid saavad enda geeniinfo kohta tagasiside saamiseks hakata end kirja panema septembri algul.