Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.

Saarts uuris ühiskondlike lõhede ja tuumkonfliktide mõju Balti riikide erakonnasüsteemidele ja nende kujunemisele.

"Sotsioloogiline lähenemine ja ühiskondlike lõhede mustrid suudavad üsna edukalt seletada erakonnasüsteemide kujunemist ja omapärasid Balti riikides," sõnas Tõnis Saarts.

„See suudab näiteks pakkuda seletust, miks Leedus jäid püsima kommunistlikud järglasparteid, ehk kommunistlike partei baasilt tekkinud uued vasakerakonnad, ja miks nad siiani Leedu erakonnapoliitikas olulist rolli mängivad. Samas on Lätis ja Eestis vasakpoolsete nišši endale haaranud peamiselt just vene vähemuse poolt toetatavad erakonnad,“ selgitas Saarts oma töö olulisust.

Sotsioloogiline lähenemine võimaldab otsida ka põhjusi, miks osa erakondi hääbuvad, samas kui teised suudavad püsima jääda ja edukad olla hoolimata suurtest sisekriisidest.

„Eesti juhtumi süvaanalüüs Keskerakonna, Rahvaliidu ja Res Publica näitel tõendas, et erakondade võimekus haakuda oluliste ühiskondlike lõhede ja tuumikkonfliktidega ning oskus neid strateegiliselt enda huvides ära kasutada on oluline tegur, mis seletab paljuski parteide õnnestumise ja ebaõnnestumise põhjuseid,“ selgitas Saarts.

Doktoritöö näitab, et tänast Balti riikide erakondlikku poliitikat struktureerivad lõhed on sügavate ajalooliste juurtega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata kommunismiperioodi mõjule. Etnilis-koloniaalse kommunismi pärand seletab, miks on tänases Eesti ja Läti erakonnapoliitikas etniline lõhe tugevalt läbipõimunud ajaloo-lõhega ehk suhtumine nõukogude minevikku.

Samuti näitab see, miks Eesti ja Läti on ainsad riigid Kesk- ja Ida-Euroopas, kus pole kommunistlikke järglasparteisid ning erakonnakonkurentsis esineb siiani tugev tasakaalustamatus parem-vasaktiiva vahel.

Kokkuvõttes sedastab doktoritöö olulisi sõnumi, et selleks et mõista Balti riikide (kui ka teise maade) ja erakonnasüsteeme ja erakondade toimimist, peame me kõigepealt vaatama nende riikide ühiskondi, nende kujunemist ja olulisi ühiskondlikke pingekohti.

Doktoritööd "Sotsioloogiline lähenemine erakonnasüsteemide analüüsil: Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis" juhendas TLÜ professor Leif Kalev. Oponendid on Tallinna ülikooli professor Rein Ruutsoo ning Avatud Ülikooli professor Paul G. Lewis (Inglismaa).

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: