Väljaandes Nature Climate Change ilmunud uuring näitab, et puud mõjutavad kliimat, reguleerides vee ja soojuse liikumist maapinna ning atmosfääri vahel.

Uuringu autorite hinnangul on metsade tähtsus maapinna jahutamisel pea kõigis planeedi piirkonnis seniarvatust suurem. Siiani oli teadlastel puudulik ülevaade sellest, kuidas, kus ja millal ökosüsteemid kohalikku kliimat mõjutavad. Nendele kolmele küsimusele korraga vastuseid otsides leiti uusi vihjeid, kuidas maakasutusotsused mõjutavad kohalikku kliimat.

Teadlased lõid mudeli, kus olid kombineeritud teatud piirkondade meteoroloogilised, satelliidi- ja teiste Maa vaatlemissüsteemide andmed. Nad leidsid olulise temperatuurivahe metsaga kaetud alade ning põllumajanduslike alade vahel. Nii said teadlased arvutada võimaliku pinnatemperatuuri erineva taimestikuga piirkondades ning uurida mehhanisme, mis seda muutust mõjutavad.

Nad leidsid, et metsad annavad sageli oma panuse igal aastal toimuvasse jahtumisse parasvöötme- ja troopilistel aladel ning hoiavad sooja maakera põhjapiirkonnis.

Selgus ka, et jahtumine keskmistel ja madalamatel laiuskraadidel oli peaaegu sama suur nagu seni vaid satelliidiandmetele tuginedes oli oletatud. Teadlased eeldasid, et tegelik jahtumine on oletatavast märksa väiksem, kuna nendes hinnangutes oli arvestatud vaid selget ilma, mitte pilviseid päevi.

Lisaks tuvastasid uuringu autorid, et temperatuuri reguleerimise mehhanism (eriti vee ja soojuse viimine pinnalt atmosfääri) on varemarvatust olulisem tegur. Paljudel juhtudel oli see isegi olulisem kui päikseenergiaga seotud tegurid.

Varasemad teadustööd, mis vaatlesid metsi ja kliimamuutust, on arvesse võtnud albeedo ehk Maa pinnalt peegelduva päikesekiirguse rolli ning jõudnud erinevate tulemusteni. Näiteks püüavad tumedad okasmetsad päikselistes piirkondades soojust. Mõnedel juhtudel võivad need piirkondlikku soojenemist suurendada.

Aga kuigi metsad talletavad sageli rohkem päikesekiirgust kui rohumaad või põllud, annavad nad samas ka rohkem niiskust õhku ning toetavad sel moel maapinna lähedal toimuvat õhu liikumist rohkem kui madalama taimkattega alad.

Need mehhanismid on sageli olulisemad isegi põhjalaiuskraadidel, kus maapinna peegeldust on tähtsamaks peetud. Uued andmed näitavad, et need mehhanismid on mõjukamad kui seni arvati ja seda tasuks maakasutusviisi üle otsustamisel arvesse võtta.