Metsik teadusvideo: kui palju süsinikku hoiavad kinni meie metsad
Metsadest ja metsandusest rääkides pööratakse viimasel ajal üha suuremat tähelepanu sellele, kui palju seovad metsad süsinikku. Põhjuseks muidugi kliimamuutus, eeskätt selle soojenemine, mida võib osaliselt põhjustada suurenenud süsinikdioksiidi (CO2) hulk atmosfääris. Kui palju aga peavad süsinikku kinni Eesti metsad, selgitab Eesti maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri.
CO2 on üks peamine kasvuhoonegaas, mis põhjustab kasvuhooneefekti ja sellega ka kliima soojenemist.
RMK teadusprojekti raames püüab Eesti maaülikooli töörühm Veiko Uri juhtimisel selgitada, kuidas metsade majandamine mõjutab süsinikuringet Eesti metsades. Selleks hinnatakse taimestikus, sh puudes ning metsamullas salvestatud süsiniku kogust. Eeldatakse, et mida rohkem on süsinikku metsapuudes ja -mullas, seda vähem jääb seda atmosfääri. Süsinik vabaneb metsast atmosfääri aga orgaanilise aine lagunemise ning mullahingamise kaudu. Ja seepärast mõõdetakse uuritavates metsaökosüsteemides ka aastast mullahingamise voogu.
Uurimisprojekti käigus keskendutakse detailsemalt kahele metsamajanduslikule tegevusele ja selgitatakse, kuidas hooldus- ja lageraied mõjutavad metsade süsinikuringet.
On hästi teada, et peale hooldusraiet hakkavad alles jäänud puud reeglina paremini kasvama. Kuid kas tänu intensiivsemale kasvule seovad puud ka rohkem süsinikku või raiejärgselt muutunud keskkonnatingimused hoopis suurendavad mullahingamist ja seeläbi ka süsiniku emissiooni metsast?
Eesti metsad on enamasti süsinikku siduvad ökosüsteemid ja suurim on süsinikusidumine muidugi siis, kui puude juurdekasv on kõrge ehk noortes ja keskealistes metsades. Kuid lageraie alad on reeglina süsinikku emiteerivad ehk süsiniku allikad.
Teadlasi huvitab kõige rohkem see, kui kaua taoline olukord kestab? Millal hakkab lageraiealale tekkinud noor mets taas süsinikku siduma? Seni on levinud üldine seisukoht, et selleks kulub ligikaudu kümme aastat. Aga kas see ka tegelikult nii on? Projekti üheks peamiseks tööhüpoteesiks on, et viljakates kasvukohtades ja kiirekasvuliste puuliikide puhul muutub metsaökosüsteem süsinikku siduvaks oluliselt varem. Millal see tegelikult juhtub ja kuidas raied, sealhulgas hooldusraied mõjutavad metsa süsinikuringet? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele loodetakse vastused leida kolme aasta pärast, kui käesolev uuring lõpeb.
RMK rahastab projekti „Raiete mõju metsade süsinikuringele“ 226 000 euroga. Teadusprojekti juht on Veiko Uri Eesti maaülikoolist, projekti põhitäitjad Jürgen Aosaar, Mats Varik, Hardo Becker, Gunnar Morozov, Mai Kukumägi, Krista Lõhmus, Kaido Soosaar, Ivika Ostonen, Kaie Kriiska ja Katrin Rosenvald.
RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal nädalal ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.
Toimetaja: Marju Himma