Läti metsateadlased avaldasid möödunud aastal oma uuringu tulemused, kus selgitasid metsaökosüsteemis seotud süsiniku tagavara ja selle muutumist inimese poolt mõjutamata ehk majandustegevuse jälgedeta loodusmetsades ning küpsetes majandatud metsades, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.

Töörühm uuris kaasikuid, haavikuid, männikuid ja kuusikuid, mis kasvasid keskmise viljakusega mineraalmuldadel. Uuritud loodusmetsade vanus oli majandusmetsadest keskmiselt suurem. Samal ajal kasvas loodusmetsades esimeses rindes vähem, kuid suuremaid puid.

Laura Kenina ja tema kolleegid said teada, et loodusmetsades kasvavates ja surnud puudes on süsinikku tallel rohkem kui majandusmetsades. Mulla süsinikutagavara sõltus puuliigist – majandatud kuusikutes ja männikutes oli see suurem kui sama puuliigi loodusmetsades. Haavikute puhul oli vastav näitaja sarnane ja kaasikutes ületas loodusmetsade keskmine mulla süsinikutagavara majandatud metsade oma.

Tulemused näitavad, et mineraalmaal kasvavates puistutes ei suurene mullas oleva süsiniku kogus lõputult. Eesti näitel ei saa oodata ligemale 80 protsendil meie metsade pindalal mulla süsinikutagavara pidevat kasvu.

Kliimamuutuste leevendamise seisukohast on lisaks metsaökosüsteemis talletatud süsiniku kogusele oluline ka see, kuidas muutub selle hulk ajas. Seetõttu hindas Kenina kolleegidega süsiniku hulga muutusi kasvavates puudes ja surnud puidus.

Selgus, et kõikide puuliikide puhul oli süsiniku tagavara suurenemine kiirem majandusmetsades. Kui haavikute puhul oli kasvavatesse puudesse ja surnud puitu lisanduv aastane süsiniku kogus sarnane, siis kuusikute puhul oli erinevus ligikaudu kahekordne.

Seega nendivad autorid, et vanuse suurenedes väheneb täiendava süsiniku koguse lisandumine metsaökosüsteemi. Laura Kenina toob kaasautoritega välja, et vanad loodusmetsad võivad toimida süsinikupankadena. Seda aga ainult seal, kus esineb vähe looduslikke häiringuid, näiteks torme, tulekahjusid, putukarüüsteid jm.

Kliimaneutraalsuse säilitamiseks on vajalik seeläbi suurendada majandatavate metsade pindala, kus aastane süsinikusidumine on suurem. Selleks sobivad muu hulgas nii taasmetsastatud alad kui ka juba olemasolevad metsamaad.

Loodusmetsad on väga mitmekesise struktuuriga, kus leidub erineva vanuse ja mõõtmetega elus ja surnud puid ja puude paiknemine on ebaühtlane. Nende täpset süsinikusidumise võimet mõjutavad aga kasvukohatingimused, seal kasvavad puuliigid, noorte puude kasvukiirus ja häiringud.

Laura Kenina ja ta kolleegide uuring ilmus ajakirjas Forest Science.