1991. aasta sügisel leiti Alpidest muumiaks muutunud inimjäänused. Alguses pidasid politsei seda tavaliseks laibaks, kuid muumiaga tutvunud kohtuarstidele oli kohe selge, et surnukeha pärineb iidsest ajast.

Praegu lamab Ötzi Lõuna-Tirooli arheoloogiamuuseumis. Tema puusaluust võetud tibatilluke tükike pakub põnevat tööd paljudele teadlastel. Ligikaudu sajamilligrammisest luutükist on järjestatud jäämehe enda genoom ja nüüd uurivad mikrobioloogid Ötzi kehas elanud baktereid.

Itaalia Bolzano jäämehe muuseumi teadlane Frank Maixner analüüsis kogu DNAd, mis Ötzi koenäidisest oli eraldatud ja otsis sealt bakteritele iseloomulikke järjestusi. Inimese kehas on triljoneid rakke, kuid ainult kümnendik neist on meie enda omad. Ülejäänud kuuluvad bakteritele ja teistele tibatillukestele olenditele.

Maixner leidis erinevate mikroobide pärilikkusainet. Näiteks elutses Ötzi kehas bakter Treponema denticola, kes on osaline igemehaiguste tekkimises. Tõenäoliselt liikus mikroob vereringe kaudu jäämehe suust luukoesse. 

Sama bakteri pärilikkusainet leidus ka jäämehe suuõõnest võetud proovides. Põhjalike röntgenuuringute põhjal on juba varem oletatud, et Ötzi võis kannatada igemehädade ja koguni parodontoosi all. 

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.