Suurlinnade reovees leidub narkootikume

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Suurlinnade reovees leidub narkootikume Autor/allikas: Wikimedia Commons
Belglased armastavad kokaiini, skandinaavlased seevastu metamfetamiini.
Narkootikumide jälgi leidub linnaõhus. Mõnuaineid on ka reovees, näitasid rahvusvahelise uurimisrühma teadlased.

Kuidas teada saada, milliseid narkootikume inimesed tarvitavad? Selget pilti saada on väga raske.

Tavapäraselt proovivad uurijad inimese küsitleda ja kasutavad ka politsei ning tolliameti käest saadud andmeid.

Keemilise analüüsi meetodid muutuvad üha tundlikumaks ja nüüd proovivad keemikud mõnuainete jälgi leida keskkonnast.

2011. aastal pani Norra veeuuringute instituudi teadlane Kevin Thomas kokku rahvusvahelise uurijate rühma.

Ühe märtsinädala jooksul kogusid teadlased heitveeproove 19 Euroopa suurlinnast ning analüüsisid neid ühtse metoodika järgi.

Thomase sõnul peegeldas reovesi üsna täpselt mõnuainete kasutamist tol märtsinädalal. Näiteks nädalavahetustel jõudis kanalisatsiooni rohkem narkojääke kui tööpäevadel.

Eri riikides kasutatakse erinevaid mõnuaineid. Kokaiini tarvitavad kõige rohkem belglased. See narkootikum on Lääne-Euroopas menukam kui Ida- ja Põhja-Euroopas.

Ecstasy´t tarvitatakse Belgia ning Hollandi linnades ja Londonis. Skandinaavlased ja tšehhid armastavad metamfetamiini.

Kuid narkootikumid ei satu heitvette mitte ainult inimese kehast.

Näiteks oli Thomase kinnitusel Hollandi linnade reovees ootamatult palju amfetamiinijääke.

Varasemad küsitlused on näidanud, et see aine pole Hollandis kuigi populaarne. Ilmselt satub amfetamiin Hollandis vette põrandaalustest narkolaboritest.

Utrechti veevärgis oli ühel päeval erakordselt palju ecstacy jääke. Thomase sõnul tegi politsei siis suure narkoreidi ja inimesed valasid narkootikumid vahelejäämise kartuses tualetti.

Praegu pole päris selge, kui suur osa mõnuainetest inimese kehas laguneb. Thomase ja tema kaastööliste arvestuste kohasel eritab inimene igast kokaiinidoosist umbes 38 protsenti. Need arvud vajavad siiski veel täpsustamist.

Uurimus ilmus ajakirjas Science of the Total Environment.

Toimetaja: Piret Pappel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: