Bakterite kaval ellujäämistaktika: teeskle surnut ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Antibiootikumiravi käigus ei suudeta kunagi ära hävitada kõiki baktereid, sest bakterid valdavad erilist ellujäämisstrateegiat. Nad oskavad teeselda surnut ja jääda niimoodi antibiootikumidele märkamatuks.

Antibiootikumiravi käigus ei suudeta kunagi ära hävitada kõiki baktereid, sest bakterid valdavad erilist ellujäämisstrateegiat. Nad oskavad teeselda surnut ja jääda niimoodi antibiootikumidele märkamatuks.

Antibiootikumid suudavad haigusi tekitavaid baktereid tappa vaid siis, kui bakterid aktiivselt kasvavad ja paljunevad. Kui bakterite elukeskkond halveneb, siis laskuvad nad uinunud olekusse, mil ka antibiootikumid neile ei mõju. Sellises uinunud olekus võivad bakterid vastu pidada mitmeid kuid, kui mitte aastaid ning olude paranedes hakata uuesti paljunema ja kord juba ravitud haiguse uuesti lõkkele puhuda.

Bakterite selline võime uinunud olekusse laskuda on olnud teadlaste uurimisobjektiks juba aastakümneid. See omadus muudab keeruliseks näiteks tuberkuloosiravi, sest haigustekitajast lõplikult lahti saada pole alati võimalik.

„Isegi kui bakterikultuur on tundlik mingile antibiootikumile, siis ei ole võimalik kunagi selle antibiootikumiga tappa kõiki selle kultuuri baktereid,“ ütles Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur Arvi Jõers. Alati jäävad mõned bakterid tänu uinumistaktika kasutamisele ellu ja suudavad pärast antibiootikumiravi lõppu uuesti kasvama hakata.

„Voodihaiged saavad väga harva liiklusõnnetuses surma,“ tõi Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson piltliku võrdluse uinunud bakterite võime kohta end antibiootikumide eest ära peita.

„Näiteks põiepõletikud muutuvad krooniliseks, sest osa baktereid jääb hoolimata antibiootikumiravist alles ning ärkab mingi aja pärast uuesti elule,“ ütles Jõers.

Neid vastupidavaid uinunud baktereid nimetatakse persistoriteks ning seni arvati, et sellised bakterid on erilises seisundis ning oluliselt teistsugused kui normaalsed bakterid.

Jõers, Tenson ja vanemteadur Niilo Kaldalu näitasid kolibakteriga tehtud katsetes, et normaalsete bakterite ja uinunud bakterite vahel pole põhimõttelist erinevust,  normaalsed bakterid ärkavadki üles oma uinunud olekust mitte korraga vaid pika aja jooksul. Mida kehvemad on elutingimused, seda aeglasemalt ärkamine toimub ja seda rohkem on uinunud olekus baktereid.

Jõersi sõnul on praegu võimatu öelda, kas selline uinunud olek on ennetav strateegia, mida bakterid kasutavad selleks, et sõltumata oludest ikkagi ellu jääda. See tähendaks, et osa bakteritest on justkui reservvägi, mida läheb vaja siis, kui antibiootikumid eesliinil olijad maha tapavad.

Tensoni sõnul on katsed näidanud seda, et kui kasvutingimused on väga head pikema aja jooksul, siis ärkavad kõik bakterid uinakust üles ning siis suudab antibiootikumiravi kõik bakterid maha tappa.

Jõersi sõnul võiks sellel avastusel olla ka konkreetseid rakendusi meditsiinis. „Kui leida viis, kuidas kõik uinunud bakterid üles äratada, siis oleks võimalik kõik bakterid antibiootikumidega ära hävitada. See aitaks hoiduda põletike krooniliseks muutumisest,“ ütles ta. Teise variandina oleks Jõersi sõnul mõeldav ka viis, kuidas viia bakterid lõplikusse uinakusse, millest nad enam ei ärgata ei suudaks.

Vaata galeriid: Iga võtte vahe on 20 minutit.Uinuv bakter on see, mis ei jagune ja jääb kuni lõpuni heledaks. Galerii vaatamiseks kliki pildile.

Toimetaja: Villu Päärt

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: