Lisaks imikusuremusele analüüsis Jaadla erisusi ka laste- ja täiskasvanusuremuses sõltuvalt demograafilistest, sotsiaalmajanduslikest, kultuurilistest ja sanitaar-keskkondlikest teguritest.

Muu hulgas selgub kolmeosalisest tööst, et imikusuremuse tase erines rahvastikurühmiti mitmekordselt. Vastsündinu riski surra esimese eluaasta jooksul suurendasid peres juba olemas olevate laste arv ja lapse sünd väljaspool abielu. Vallaslaste imikusuremuse risk oli seejuures pea kolm korda suurem, kui abielus sündinud lastel.

Märkimisväärne mõju oli ka veevarustusel ja sanitaartingimustel. Näiteks 19. sajandi Tartus osutus leibkondade tarbevee allikas pretsedenditult tugevaimaks riskiteguriks. Ent vastsündinu riski surra esimese eluaasta jooksul suurendasid ka teised sanitaartingimustega seotud tegurid.

''See võimaldab järeldada, et saastunud looduslikest veekogudest veevõtu loobumisel võis olla märkimisväärne suremust alandav toime juba aastakümneid enne veevarustus- ja puhastussüsteemide rajamist,'' märkis Jaadla. Analüüsis mängisid kandvat rolli Tartu ülikooli kunagise hügieeni ja kohtuarstiteaduse professori Bernhard Eduard Otto Körberi kogutud andmed, mis on ainulaadsed ka maailma mastaabis.

Kolmas läbi viidud uurimus käsitles laste- ja täiskasvanusuremuse sotsiaalmajanduslikke ja rahvuserisusi. Muu hulgas selgus, et meeste kõrgem haridustase ei langetanud oluliselt nende suremusriski. Tõenäoliselt oli selle taga meeste ja naiste erinev tervisekäitumine. Vastupidiselt ootusele ei osutunud baltisakslaste suremus eestlaste omast madalamaks.

Tegemist on Eestis esimese põhjalikuma uurimusega, mis käsitleb demograafilise ülemineku perioodi rahvastikuprotsesse (suremust) isikupõhiselt ning kasutab analüüsil lingitud loendus-sündmusandmeid. Töö tulemused aitavad paremini mõista Eesti rahvastiku suremusarengut epidemioloogilise ülemineku varases staadiumis.

Väitekirja "Mortality in the Lutheran population of Tartu at the end of the 19th century" kaitsmine toimub 6. jaanuaril kell 15.00 Tallinna ülikoolis (ruum M-648, Uus-Sadama tn 5). Jaadlat juhendas Tallinna ülikooli juhtivteadur Allan Puur ja vanemteadur Martin Klesment. Oponendid on Norra Arktika ülikooli professor Gunnar Thorvaldsen ja Cambridge'i ülikooli lektor Alice Reid. Töö täistekst on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.