Eestit esindasid kolm õpilaste uurimistööde riikliku vooru parimat: Maris Sala, Anton Konovalov ja Kristjan Kongas. Eesti õpilaste teadustöödest saab lugeda eraldi lugudest.

Siin aga tõstame esile viis huvitavamat tööd teistest riikidest.

Uudne meetod droonide tuvastamiseks

Saksamaa noor teadlane Tassilo Constantin Schwarz näitamas, kuidas tema droonituvastussüsteem töötab. Foto: Marju Himma/ERR
Viimase aasta jooksul on tulnud ette olukordi, kus droon põrkab kokku lennukiga, nagu juhtus aprillis Heathrow lennujaamas. Või juhtum, kus vahistati mees, kes üritas lennutada drooni Valge Maja kohal. Kummalgi juhul radarisüsteem drooni ei tuvastanud, mis teeb neist omamoodi uue turvariski.

Kuna droonid on väiksed ja tehtud tavaliselt plastmassist, siis radarisüsteem neid ei tuvastagi. Saksamaa noormees Tassilo Constantin Schwarz aga näitas ERR Novaatorile võrdlemisi odavat süsteemi, millega annaks seda siiski teha.

Tegu oli tema arvutiteaduse valdkonnas tehtud uurimistööga, mille jaok töötas ta välja süsteemi droonide tuvastamiseks pildi ja heli abil.

Kaks kaamerat suudavad tuvastada lendava objekti. Kuid selleks, et aru saada, kas tegu on linnu, lennuki või drooniga, peab analüüsima selle suurust ja liikumistrajektoori.

Viimase tuvastamiseks on tarvis kolmemõõtmelist kujutist – selleks ka siis ühe kaamera asemel kaks. Selle info põhjal tuvastab arvuti, kas tegu on drooniga või mitte. “Lennumustri analüüsi järgi saab peaaegu öelda, et tegu drooniga, sest droonid liiguvad teistmoodi kui näiteks linnud,” selgitas Schwarz.

Selleks, et aga täiesti kindel olla, et tegu on kindlasti drooniga, tuleb analüüsida ka veel heli, sest teatavasti teeb lennukitest või lindudest teistsugust häält.

Seejärel teeb arvuti lennumustri ja heliatuvastuse alusel analüüsi ning kui tuvastab, et tegu tõesti on drooniga, siis saadab selle kohta teate. Teate saajaks võib olla nii kinnisvaraomanik, lennujuhtimiskeskus või miks mitte ka mõni militaarobjekt, mille kohal parasjagu droon lendab.

Tassilo Constantin Schwarzi uurimistöö oligi välja töötada arvutussüsteem, mis suudab seda infot analüüsida ja vajadusel reageerida.

Kui arvutada kokku kogu tuvastussüsteemi hind, siis tuleb see veidi üle tuhande euro: kaks umbes 60-eurost kaamerat ning 1000 eurot maksev helituvastussüsteem. Võrreldes radartuvastussüsteemiga on see tühine summa. Arvestades aga vajadust droonide lendamit tuvastada, on tegu äärmiselt praktilise ja hindamatu uurimistööga.

Merevaigust alternatiiv antibiootikumile

Poola noor teadlane Igor Kaczmarczyk uuris, kas merevaigul on antibakteriaalne toime. Foto: Marju Himma/ERR

Merevaik on Läänemere-äärsetes Ida-Euroopa riikides olnud hinnatud ehtematerjal. Poolas, Leedus ja Lätis on aga levinud rahvapärimus, et merevaigul on ravitoime.

Brittide Chambersi entsüklopeedia kohaselt “pole need, kes töötasid Köningbergis merevaiguga, katkuajal haigestunud”. See ja mitme rahvapärimuse ainetel on merevaigule omistatud antibakteriaalset toimet.

Seni oli see aga teaduslikult tõestamata. Vähemalt kuni tänavu kevadeni, mil poola noormees Igor Kaczmarczyk tegi gümnaasiumis uurimistöö merevaigu antibakteriaalsetest omadustest.

Selgus, et rahvapärimusel tõesti ongi alust: merevaiguekstraktil on selektiivne antibakteriaalne toime ehk teisisõnu on võimalik seda kasutada teatud bakterite tõrjeks.

Ehkki uuring vajab rakenduseni jõudmiseks kindlasti jätkuuuringuid, usub Igor Kaczmarczyk, et merevaiguekstraktil on antibiootikumide kõrval potentsiaali. Teatavasti on viimasel ajal muutunud aktuaalseks probleem, et superbakterid ei allu antibiootikumiravile. Sestap on oluline leida alternatiivseid ravivõimalusi ja merevaik võib olla neist üks.

Mälu lendab koos kõhutuulega välja

Vasco Gabriel Vaz Pereira ja Carlota Oliveira Andrade uurisid gastriidivaeguste ravimi Omeprazole’i mõju mälule. Foto: Kamil Belinski.

Portugali noored teadlased Carlota Oliveira Andrade ja Vasco Gabriel Vaz Pereira uurisid väga levinud gastriidivaevuste ravimi Omeprazole’i mõju mälule, täpsemini küll B12-vitamiini imendumisele, mis mõjutab omakorda mälu.

Omeprazole’i sisaldaval ravimil Omezolanil on kahtlustatud olevat kõrvalmõju, milleks on mäluprobleemid. Selle põhjuseks, omakorda, võib olla asjaolu, et Omeprazole takistab B12-vitamiini imendumist ja viib seda kehast välja.

Portugali noored teadlased võtsid aga ette ning panid selle teadmise proovile teadusliku meetodiga. Nad tegid katseid äädikakärbestel ning uurisid Omeprazole’i mõju B12-vitamiini tasemele.

Nende uuringust selgus, et Omeprazole alandab tõesti märkimisväärselt B12-vitamiini taste organismis. Kuid nende eesmärk oli teada saada, kas Omeprazole’i mõju annaks vähendada B12-vitamiini manustamisega.

Katsete tulemused näitasid, et Omeprazole’i vitamiinitaset alandavat mõju saab vähendada, võttes ravikuuri ajal B12-vitamiini toidulisandina. Ja nagu töö autor Carlota Oliveira Andrade ERR Novaatorile selgitas: “Nii ei lenda mälu koos kõhutuulega minema.”

Klaverimäng kinnastega, kuid ilma klaverita

Kinda küljes oleva karbiku külge tuleb kinnitada kõlar. Oma insenertehnilist leiutist demonstreerivad töö autorid Anaëlle Mangin, Guillaume Dubois ja Arthur Cornet. Foto: Kamil Belinski

Prantsuse noored insenerid töötasid välja intelligentse kinda, mis andurite abil aitab mängida klaverit, flööti või oboed, ilma et ühtki neist muusikainstrumentidest füüsiliselt tarvis oleks.

Kinda sees on väikesed andurid, mis reageerivad käe liikumisele. Nii on võimali sõrmitseda pilli viisil, mis imiteerib muusikariistal mängimist.

Heli kuulmiseks tuleb kinda küljes oleva väikese tehnoloogiakarbiku külge ühendada kõrvaklapid, kõlar või näiteks telefon.

Taaskasutatud materjalist ratastool

Ühendkuningriiki esindas inseneeria valdkonnas ühe meeskonnana kolm noort teadlast Rogan Colin Michael McGilp, Po Yin Chau ja Ethan Lee Dunbar-Baker.Foto: Kamil Belinski

Kogu uurimistöö sai inspiratsiooni meeskonna juhi väikevennast, kel on Downi sündroom, millega kaasneb hulk tervist ja liikumist piiravaid sümptomeid.

Noormehed panid kasutatud tehnikaosadest kokku täiesti uue ratastooli, millega saab liikuda ka inimene, kel pole tavalise ratastooliga edasi liikumiseks kätes jõudu.

Tool võimaldab füüsilise puudega väikevennal liikuda ka kohtadesse, kuhu poleks ta tavalise ratastooligaminna suutnud ning tegeleda koguni ratastoolispordiga.

Briti õpilased panid taaskasutatud tehnikast kokku ratastooli, millel on küljes ka 4-liitrine V8 mootor.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurssi (EUCYS) korraldab Euroopa Komisjon alates 1989. aastast. Järgmisel aastal toimub võistlus Tallinnas.