Usk sihilikusse atmosfääri saastamisse on vähemalt inglise keelt kõnelevates riikides nagu USA, Kanada ja Suurbritannia suhteliselt laialdane. Näiteks 2011. aastal avaldatud 3015 inimest hõlmanud uuringus uskus pea 17 protsenti küsitletutest vähemal või rohkemal määral, et valitsus piserdab salajase programmi käigus lennukitelt atmosfääri tervist ja keskkonda kahjustavaid kemikaale.

Enamasti tuuakse motiivina piirata maailma rahvaarvu, kontrollida rahvamasse ja viimasel ajal üha enam katsetega muuta maailma kliimat. Sotsiaalteadlased seostavad sarnaseid uskumusi kasvava usaldamatusega riigiinstitutsioonide ja eliidi vastu. Muul kujul pole keemiajäljed retsenseerimisprotsessi läbinud teaduskirjandusse jõudnud.

Joonpilvede olemuse suhtes valitseva teadusliku konsensuse hindamiseks palus Christine Shearer California ülikoolist hinnata vandenõuteoreetikute poolt esitletatavaid tõendeid paarisajal kondensjälgi ning õhustsadenemist uurival eksperdil. Küsitlusele vastas paraku vaid vastvalt 49 ja 28 teadlast. Neist omakorda nentis aga 76, et pole oma karjääri vältel kohanud tõendeid, mis viitaks laiaulatuslikule atmosfääri saastamise programmi olemasolule. Jaatavalt vastanud ekspert tõdes, et oli oma karjääri vältel registreerinud korra proovis ebaharilikult kõrget baariumi kontsentratsiooni.

Sageli vandenõu tõestusmaterjalina toodavaid nn keemiajälgede piltide uurimisel järeldasid kondensjälgede eksperdid igal korral, et nende tekkimise selgitamiseks piisab lihtsamast seletusest, kui täiendavalt atmosfääri piserdatud kemikaalid. Samas märkis küsitletud teadlastest 18, et joonpilved näivad hajuvat nüüdisajal aeglasemalt. Võimalike põhjustena nähti aga peamiselt kõrgemal lendavaid lennukeid ja suuremaid mootoreid.

Sarnast üksmeelt võis näha programmi olemasolule viitavate laborianalüüside tulemuste osas. Sõltuvalt vaatluse alla võetud keemilisest ühendist arvas 80—89 protsenti ekspertidest, et anomaalia selgitamiseks piisab muust, kui lennukitelt piserdatud kemikaalidest. Valdav enamik soovis seejuures tulemuste kohta täiendavat informatsiooni. Mitmed teadlased osutasid ka puudustele proovide kogumise meetodites, mida vandenõuteoreetikute lehtedel rakendada soovitatakse.

Kokkuvõtlikult järeldavad uurimuse autorid, et vaatamata häälekale vandenõuteooriat pooldava rühma olemasolule teadlaskond selle olemasolu tõenäoliseks ei pea. Samal ajal möönavad nad, et küsimust pole ilmselt piisavalt ekspertide poolt lahanud, mis võib selgitada teooria populaarsust.

Vandenõuteooriale aitas mõne aasta eest ilmunud io9 ülevaate kohaselt hoogu anda 1996. aastal Ameerika Ühendriikide õhujõudude poolt avaldatud töö, milles spekuleeris rühm eksperte 2023. aastal nähtavate sõjapidamisviiside üle. Ühe võimaliku taktilise eelise saavutamise võimalusena toodi välja ilma muutmine Sõnumit aitas võimendada mõni aasta hiljem keskkonnaajakirjaniku William Thomase sulest ilmunud artikkel, milles viitas, et õhujõud mürgitavad tulevikurelva katsetades tavakodanikke.

Uurimus ilmus ajakirjas Environmental Research Letters.