Spordipsühholoog Aave Hannus selgitas, et terveks ja normaalseks arenguks peaks laps liikuma iga päev 60 minutit mõõduka kuni tugeva tempoga. „See on absoluutne miinimum,“ lisas Hannus.

Füsioterapeut ja Tallinna ülikooli õppejõud Kirsti Pedak selgitas, et lapse puhul saab määrata keskmist pingutust sellega, kui lapse nahk läheb tegevuse käigus märjaks. „Paraku mõne kehalise kasvatuse tunni ja paari trenniga nädalas ei saa laps piisavalt koormust,“ tõdes Pedak. „Kehalise kasvatuse tund kestab lühikest aega ja sel ajal on palju hetki, kus laps seisab või istub. Igapäevane füüsiline aktiivsus jääb lastel endiselt madalaks.“

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Mihkel Lees lisas, et minimaalse normi ehk tunnise päevase aktiivsuse täidab alla 20% lastest. „See on väga väike protsent. Kui räägime kehalisest aktiivsusest, mida seostatakse füüsilise vormiga, siis see on seotud ka laste vaimse tervise ja õpivõimega. Kes liiguvad, suudavad paremini omandada uut informatsiooni. Liikumislabor on uurinud, kuidas lapsed väsivad ja selgus, et need, kes liiguvad koolis rohkem, tunnevad end päeva lõpus paremini. Kes istuvad, need tunnevad rohkem ka väsimust.“

On kindlaks tehtud, et alates viiendast eluaastast kuni täisealiseks saamiseni, väheneb kehaline aktiivsus 4,5% aastas. „Trendid on igatepidi murettekitavad,“ sõnas Hannus.

Võidujooks 500 krooni nimel
Spordipsühholoog leidis möödunud aastal uurimisgrupiga, et kui Euroopa uuringud näitavad, et aktiivsel lapsevanemal on aktiivne laps, siis Eestis on tulemus hoopis teine. „Leidsime, et mida aktiivsem vanem, seda vähem aktiivsem laps. Seda ei oska muud muudi seletada, et kui vanem läheb trenni, siis laps jääb tegevusetult koju.“

Eksperdid leidsid ühemeelselt, et vanem peaks olema lapse liikumisharjumuste kujunemisel majakaks ja eestvedajaks, järeltulevat põlve positiivselt innustades. „Küsimus on positiivses emotsioonis. Mitte nii nagu krooniajal jooksis Tartu tillujooksul üks isa 500kroonisega ees, laps järel,“ tõi Hannus publiku naerupahvaku saatel näiteks.

Õppejõud Kirsti Pedak toonitas, et oluline on, et laps saaks proovida võimalikult erinevaid alasid ja võimaluse loobuda treeningust, mis talle ei sobi. „Kui vaadata praeguseid tippe, siis nad on lapsepõlves tegelenud mitmete aladega.“