"Me oleme kohal, jõudsime orbiidile ning vallutasime Jupiteri," teatas NASA uurimismissiooni teadlane Scott Bolton ajakirjanikele San Antonio Southwest'i uurimiskeskuses, vahendas Reuters.

Järgmise kolme kuu jooksul liigub satelliit Jupiteri orbiidil positsioonile, kust on võimalik uurida, mis asub planeedi tihedate gaasipilvede all ning kaardistada Jupiteri hiiglaslikke magnetväljasid. Ühtlasi otsib Juno vastust küsimusele, kas Jupiteril on tihe sisemine tuum, ja mõõdab, kui palju vett on planeedi atmosfääris.

Vee sisaldus atmosfääris peaks andma teadlastele vastuse, kuidas gaasiline hiigelplaneet moodustus. Jupiter sünnilugu mõjutas teiste ka teiste päikesesüsteemi planeetide arengut ning nende praegust positsiooni päikese suhtes.

Jupiter tiirleb päikesest viis korda kaugemal kui Maa, kuid planeet võis oma liikumist tänasele orbiidile alustada kusagilt mujalt ning rände käigus võis hiiglane mõjutada ka teiste planeetide tiirlemist ümber päikese. Samuti lükkab Jupiteri külgetõmbejõud asteroide, millest mõned on võtnud suuna meie planeedi ja sisemise päikesesüsteemi suunas, algselt kursilt eemale.

Täpne sisenemine

Juno tiirleb Jupiteri ümber munakujulisel orbiidil ning üks tiir kestab 14 päeva. Viie aasta eest Floridast teele saadetud NASA satelliit pidi võtma väga täpse kursi ning käivitama oma põhimootori õigel hetkel, et olla teine maalt saatetud tehiskaaslane, mis jõuab hiigelplaneedi orbiidile.

Väiksemgi nihe Juno kursis oleks tähendanud, et satelliidi möödumist planeedist ning miljardi dollari suuruse missiooni luhtumist. Riskantne manööver algas täna varahommikul Eesti ajajärgi kell 5.18, mil tehiskaaslane sisenes Jupiteri orbiidile 257 500 kilomeetrise tunnikiirusega.

NASA eksperdid ootavad esimesi lähikaadreid Jupiterist 27. augustil ehk juba samal päeval, mil esmakordselt testitakse tehiskaaslase mõõteriistu.

37 tiiru ümber Jupiteri

Ainult satelliit Galileo, mis tiirles ümber hiigelplaneedi kaheksa aastat, on suutnud enne Junot Jupiteri orbiidile siseneda. Varasemalt on seitse Maalt saadetud satelliiti Jupiterist möödunud sooritades vaid lühiajalisi "luuremissioone" ning siirdunud seejärel edasi teiste meie päikesesüsteemis asuvate planeetide orbiidile.

Juno missiooni ohustab endiselt Jupiteri magnetväli, millelt lähtuv radiatsioon võib mõjutada haprate mõõteriistade tööd, mis on pakitud 180 kilogrammi kaaluvasse titaanium kesta. Kokku teeb satelliit Jupiteri ümber 37 tiiru ning viimasel ringil sukeldub Juno Jupiteri atmosfääri, kus see hävib.

Seejuures on Juno häving planeeritud nii, et maalt pärinevad mikroobid ei saastaks Jupiteri kuu Euroopa atmosfääri, kuna kuul asub ookean, mida teadlased soovivad maavälise elu uurimiseks veel avastada.