“See on lõputu töö, kuna DNA molekul on 2,5 meetrit pikk ja seal on 3,3 miljardit ehituskivi,” kirjeldas Esko: "Selle info lugemine võtab päris kaua aega ja selle tõlgendamisele kulub veel rohkem aega." Seega perearstilt oma geneetiliste riskide kohta infot küsida veel ei saa, kuigi teadlased selle eesmärgi poole liiguvad.

"Oleme viimased 16 aastat töötanud, et koguda informatsiooni, mille põhjal saaks panna kokku riskiprofiili, et inimene saaks kas arsti juurde minnes või lausa oma nutiseadme kaudu vaadata, mis tema riskid on,” rääkis Esko. Näiteks inimesed, kellel on suurem risk tüseneda või mõnesse haigusesse haigestuda, saaksid rohkem sporti teha või haigust aegsasti ennetama asuda.

"See ei ole tulevikumuusika, tegelikult oleme sellele üha lähemal,” arvas Esko. "Geenivaramust on meil pool juba genotüpiseeritud. Eelmisel aastal saime 2500 genoomi täisjärjestust ehk kõik need 3,3 miljardit aluspaari. Just see annab meile süvamõistmise. Ennetus on veel tulevikuteema, aga mitte väga kauge tuleviku teema."

Kuigi ennetavalt riskitegurite otsimine ei ole veel aktiivses kasutuses, on osadel patsientidel geeniuuringutest siiski juba ka reaalset kasu. Tartu ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse juhataja Katrin Õunapi sõnul on nende keskus viimase viie aasta jooksul ülegenoomsed analüüsid kasutusele võtnud ja nende arv kasvab plahvatuslikult.

"Võin tuua enda patsientide hulgast näite kolmeaastasest poisist, kellele tehti ülegenoomne analüüs eelmise aasta suvel. Leiti geneetiline viga, mille tulemusena tema rakkudesse ei sisene selline lihtne suhkur nagu galaktoos, mis on piimasuhkru üks koostiselement,” kirjeldas Õunap. "Tänu sellele infole saame teda ravida – anname talle igapäevaselt galaktoosi juurde ja selle tulemusena suudame vähemalt osaliselt tema probleeme vähendada."

Säärased geeniuuringud on juba ka haigekassa kompenseeritava ravi nimekirjas. Geeniteadlaste töö annab sisendit ka farmakogenoomikale, mis uurib ravimite geneetilist sobivust. Samuti on arenemas personaalravimite valdkond.

“Näiteks tsüstilisele fibroosile on välja töötatud väga spetsiifiline ravim, mis töötab ainult väga spetsiifiliste mutatsioonide põhjal, aga kui seda ravimit võtta, siis sümptomid kaovad juba kuude või isegi nädalatega,” kirjeldas Tõnu Esko. "Kuigi neid haigeid on maailmas väga vähe, saab teha väga tõhusa ravimi. Ravimifirmad tegelikult väga otsivad koostööd selliste suurte andmekogudega, et mõista, millised ravimid võiks töötada ja millised mitte."

Geeniuuringute kasust rahvatervisele räägitakse ka 9.–10. juunini Tartus toimuval mainekal rahvusvahelisel geenifoorumil.