Valdkonna puudujääk on seni olnud aga koolirobootika õpetajate läbikäimine ja parimate praktikate jagamine. „Praktika näitab, et koolides, kus leidub entusiastlik robootikaringi juhendaja, on ukse taga järjekorrad, sest noorte huvi valdkonna vastu on suur. Seda tõestavad ka noortele suunatud robootikavõistlused, millest võtavad aasta jooksul osa ligi paartuhat Eesti koolinoort,“ selgitas MTÜ Robootika eestvedaja Heilo Altin. Tema sõnul koolirobootika jõudnud HITSA ja Tiigrihüppe toel poolte Eesti koolideni.

Valdkonna arengusuunana nähakse, et robootikaringid muutuksid sama kättesaadavaks kui teised enamlevinud huviharidusringid. Altin tõdes, et arvutiklasside uksed peaksid lahti olema 24/7 ning õpilasi juhendama motiveeritud õpetajad.

„Robotid pole aga võluvitsad, mis lahendavad Eesti koolisüsteemi kõik probleemid, kuid asjast huvitatud õpilased saavad läbi robootika rakendada oma teadmisi kooliainetest ning nende huvi loodus- ja täppisteaduste kui ühe prioriteetsema haridus- ja karjääriväljavaadetega valdkonna vastu süveneb.“

Uuringutest nähtub, et kokkupuude robootikaga mõjutab tulevaste sisseastujate otsust loodus- ja täppisteaduste erialadel edasi õppida.

„Paari aasta taguses uuringus uuriti kolme Eesti ülikooli IKT erialade üliõpilaste n-ö murdepunkti, miks nad valisid just selle eriala. 36 protsenti õpilastest väitis, et nende huvi eriala vastu tekkis lapsepõlves, kui nad said motiveeriva õpetaja käe all millegi ehitamisel käed-külge kogemuse,“ tõi Altin näite, lisades, et just see mõte Eesti robootika arendajaid edasi kannustabki.

Selleks, et koolirobootika õpetajad omavahel rohkem suhtleksid ja kogemusi vahetaksid, korraldab MTÜ Robootika homme, 8. juunil TTÜ Mektorys Eesti esimene koolirobootika konverentsi, kus kogemusi jagavad ka valdkonna eestvedajad Soomest, Rootsist ja Suurbritanniast.
 
Kell 10.30 algaval konverentsil vaadeldakse, kuidas on koolirobootika kontseptsioon Eestis muutunud, koolirobootika õpetamismeetodeid ja -vahendeid, tutvustatakse Soome, Rootsi ja Suurbritannia robootikahariduse parimaid praktikaid ning antakse ülevaade MTÜ Robootika eestvedamisel tehtud ERASMUS+ projekti „Robotics for Schools“ tulemustest ja valminud materjalidest koolidele. Samuti tutvustatakse äsja loodud Eesti Teadushuvihariduse Liitu ja selle tegevust.
 
Altin sõnas, et praegu on jõutud ajajärku, kus hariduslikud robootikavahendid on muutunud odavamaks ja kättesaadavaks kõigile. „Selle projekti tulemusena valmistati 15 erineval tasemel „Roborännakut“, mis ei sõltu platvormist. Õpetaja saab koos õpilastega kasutada neid otse veebis ning valida ise, mis robotitega nad tööd teha tahavad,“ kirjeldas Altin projekti suurimat väärtust.
 
Teiste hulgas astub konverentsil üles Suurbritannia suursaadik Christopher Holtby, kes räägib IT haridusest ning kahe riigi koostööst antud valdkonnas. Toimub mitmeid töötube, kus robootikaõpetajad saavad üksteiselt õppida ja parimad praktikad koolikeskkonda kaasa võtta.