Siberi alatüüpi puukentsefaliiti kannavad ka Eesti puugid ja närilised
Soome meedias levis möödunud nädal uudis, mis võib teha ärevaks ka eestlasi. Riigis on tõendatud 20 Siber alatüüpi puukentsefaliidi juhtumit. Tervisearengu instituudi viroloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul ei tohiks siiski paanikasse sattuda – Eestis on sama tüüpi viirust kandnud puugid ja närilised oma veres juba aastaid.
''Siberi alatüüp on jõudnud Soome tõenäoliselt lindudega, Soomes esineb ka see puugiliik (laanepuuk; toim), millega see üle kandub,'' selgitas Geller. Lisaks Siberi alatüübile eristatakse veel Kaug-Ida ja Euroopa alatüüpi. Viirused erinevad nii molekulaarsel tasandil, levikupiirkonna poolest kui ka haiguskulu poolest.
Kuigi Eestis on kõige enam levinud Euroopa alatüüp, esineb Siberi alatüüpi ka Eestis. Inimestel pole seda aga seni diagnoositud. ''Praegu Eestis keegi sellega ei tegele. Seepärast ma ei hakkaks praegu spekuleerima, et Eestis on olemas praegu juhtumeid, kus on inimene nakatunud Siberi alatüüpi puukentsefaliiti. [...] Kuid puukides ja närilistes on see täitsa olemas,'' märkis Geller. Närilised toimivad reservuaarina, kelle veres leidub viirust elu lõpuni, andes seda edasi puukidele. Tänu neile säilib viirus ka looduses.
Laiemat pilti vaadates ei kanna puukentsefaliidi viirust rohkem kui viis protsenti puukidest, kitsamalt Siberi alatüüpi vähem kui üks protsent. Viiruse vektorina toimivaid laanepuuke esineb Eestis ainult riigi lõuna ja ida osas.
Haiguse kulgu kommenteerides nentis Geller, et Siberi alatüüpi võib pidada üldiselt tõsisemaks. ''Lastel areneb see krooniliseks entsefaliidiks, suremus on kuni viis protsenti. Haiguskulg on üldse raskem kui euroopa alatüübil,'' laiendas viroloog. Samas tõi ta välja, et Eestis, Lätis ja Soomes esinev viirus erineb veidi Siberis leiduvast puukentsefaliidist.
Euroopa alatüüpi iseloomustavad tavaliselt gripitaolised sümptomid nagu palavik, peavalu ja väsimus. ''Seepärast võibolla inimesed ei pane tähele seni, kuni juhtub mõni neuroloogiline häire,'' tõdes Geller. Konkreetset ravi pole, leevendada saab vaid sümptomeid.
Seega soovitas Geller end puukentsefaliidi vastu kindlasti vaktsineerida. Juhul, kui nakatumise risk näiteks metsa matkama minnes juba lähiajal tõusma peaks, tuleks paluda teha kiirvaktsineerimine. Kahte vaktsineerimist lahutab sellisel juhul kuu asemel kaks nädalat.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa