''Ka siin Eestis on näha, et linnad pigem liiguvad kompaktse linnamudeli suunas. Selline laialivalguv linn ei ole jätkusuutlik. See, mis on planeeritud autokeskselt. Inimeste teadlikkus, mis puudutab ka näiteks linnas liikumist, ühistranspordi ja kergliikluse teemat, on kasvanud,'' selgitas Pikner. Muu hulgas iseloomustavad seda püüded vähendada autosõltuvust ja linnas elamise käigus kulutatavate keskkonnaressursse

Inimgeograaf lisas, et inimesed teadvustavad üha enam, et neid ümbritsevat maailma mõjutavad nende käitumis- ja tarbimismustrid. Sellega kaasnevalt võib näha näiteks naabruskonna seltside ja teiste huvirühmade moodustumist, mis on võimelised välja tooma näiteks linnaruumi ja kohtade väärtust ning ökoloogilise tasakaalu säilitamist.

Osaliselt peegeldub see ka linnaplaneeringus. ''Üks tendents on kindlasti jalakäijasõbraliku ruumi tekitamine, kui mõtleme näiteks kasvõi Vabaduse väljakut, mis varem, nõukogude ajal ja aastaid peale seda oli ju parkla. Nüüd on autod viidud maa alla ja linnaväljak on pigem jalakäijatele, sündmustele avatud,'' tõi Pikner näite.

Uute planeeringute juures võib näha uue nähtusena osaluspõhist kaardistamist. ''Kui vaatame kasvõi Kalaranna või Reidi tee protsessi ja kogukonnapõhist liikumist seal ka, kuidas inimestele väga selgelt ja konkreetselt neid planeeritavaid ehitusmahte, joonistades need reaalselt linnaruumi keskkonda, sest inimestel pole tihti lihtne neid kaartide pealt välja lugeda. [...] Inimesed toovad esile teatud visioonid, aga samas reflekteerivad seda ka läbi oma kogemuse,'' sõnas inimgeograaf.

Kuula intervjuud täismahus ERR Novaatoris või ''Labori'' kodulehel.