Päeva edenedes langev sooritusvõime tekitab ebavõrdsust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: biologycorner/Creative Commons

Standardiseeritud testide taga olev idee on üllas – ideaalses maailmas võimaldavad kõigile samade testide tegemine hinnata objektiivselt inimeste sooritusvõimet ja teadmiste ulatust. Reaalsus pole aga sedavõrd sirgjooneline. Taani lapsi hõlmanud suuruuring näitab, et nendes kogutav punktisumma sõltub otseselt sellest, mis kell neid teha lastakse.

Järeldused põhinevad aastatel 2009-2013 Taani riiklikes koolides käinud 8–15aastaste laste edasijõudmise hindamiseks läbiviidud testidel. Kokku sai Francesca Gino Harvardi ärikoolist kaasata kolleegidega võrdlevasse analüüsi kaasata 570 376 õpilase enam kui kaks miljonit tulemust.

Kuna ülesannete lahendamise täpne kellaaeg sõltus õpilaste tunniplaanist ja ligipääsust arvutile, ei tehtud kõikides koolides ja klassides teste täpselt samal ajal. Nagu eelneva teaduskirjanduse põhjal ennustada võis, oli ülesandeid hiljem lahendanud laste keskmised tulemused seda juba hommikupoolikul teinud laste omast kehvemad.

Nähtud muster pidas paika ka juhul, kui töörühm vaatas iga lapse erinevatel aastatel saadud tulemusi individuaalselt. Viimasega välistati võimalus, et neid mõjutas näiteks laste täiendav rühmitamine nende täpse vanuse, tervise ja sotsiaalmajanduslike tegurite alusel.

Lahenduseks näis olevat enne testi lastel puhata laskmine. Kõige enam parandas see vanemate ja keskmiselt kehvemate tulemustega õpilaste akadeemilist võimekust. Erinevate ainete lõikes oli vahetunni mõju kõige märgatavam matemaatika puhul. Paraku pole selle täpne mõju sedavõrd kindlatel alustel kui uurimuse ülejäänud järeldused. Teadlased teadsid küll, millal arvatavasti koolides vahetunnid algasid ja lõppesid, kuid selge vastuse said nad selle kohta vaid umbes viielt protsendilt uurimusse kaasatud enam kui 2000st koolist.

Samuti rõhutab Gino kolleegidega, et testi hiljem tegemise üldine mõju on suhteliselt väike, kuid mitte välistatav. Selle tunni võrra hiljem tegemine oli kõrvutatav kümme päeva koolist puudumise, vanema ühe kuu võrra lühema haridustee ja tuhat dollarit väiksema pere keskmise sissetulekuga. Nõnda soovitavad nad laste ööpäeva rütmide võimaliku mõjuga siiski standardiseeritud testi tegemisel senisest rohkem arvestada.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: