Lapsehoiu reguleerimatus viib ühe tervikliku alushariduse seaduseni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lapsed.
Lapsed. Autor/allikas: Kristjan Teedema/Postimees/Scanpix

Kui haridusministeerium oma plaani teostab, kehtib 2017. aastast üks terviklik alushariduse ja lapsehoiu seadus.

Haridusministeerium leiab eelnõu väljatöötamiskavatsuses, et kehtiva regulatsiooniga - koolieelse lasteasutuse seaduses (lasteaed) ja sotsiaalhoolekande seaduses (lastehoid) - ei ole suudetud tagada kõigile lastele kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust.

"Kehtivas õiguses on lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse sisu detailsuseni paika pandud, samal ajal kui lapsehoiuteenus on praktiliselt täiesti reguleerimata," tõdevad kavandatava tervikseaduse väljatöötajad.

Kui lasteaiale on kohustuslik nii õppekava kui ka tegevus- ja päevakava järgimine õppeaasta rütmis, siis lapsehoiuteenusele ükski neist nõuetest ei laiene.

Uus seadus töötatakse välja tänavu suveks, jõustuma on see planeeritud 2017. aastast. Loodav seadus nõuab, et lapsehoiuteenus ja lasteaiad peavad edaspidi olema registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis sõltumata omandivormist ühtsetel alustel.

Alushariduse võimaldamiseks tuleb taotleda pidajal tegevusluba, mille väljastab haridusministeerium.

Ühendseadusesse kirjutatakse nõue, et 1,5-3aastastele lastele peab omavalitsus võimaldama vanema soovil lapsehoidu. Enam ei eristata üksteisest sõime- ja hoiurühmi.

Lapsehoiu nõudeid ei tõsteta, kuid need ei jää ka päris samasisuliseks kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses sätestatuga, muutudes rohkem lapse arengu (üldoskusi) ja heaolu toetavaks.

Lapsehoidjad peavad hakkama lähtuma koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kajastatud lapse üldoskustest, arendatakse lapsehoidjate kutsestandardit lapse arengu toetamise valdkonnas ning töötatakse välja alushariduse ja lapsehoiu standard. Lapsehoidudelt ei nõuta õpetajate ega õppekava olemasolu.

Personali kvalifikatsiooni ühtlustamine

Lasteaia ja lapsehoiu töötajatele esitatavad nõuded on kehtivates seadustes väga erinevad: lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõueteks on kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid, mis on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis.

Lapsehoidja peab omama kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistust või olema lõpetanud eripedagoogika, koolieelse pedagoogika, lapsehoidja või sotsiaaltöö eriala.

Kavandatav regulatsioon kehtestab, et 1,5 – 3aastaste lastega tegelevad lapsehoidjad; alushariduse võimaldamisel 3 – 7aastastele lastele peab olema rühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks õpetajat
abistava töötaja kutsega või nõutava täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad.

Õpetaja kvalifikatsiooninõudeid ei muudeta. Lapsehoidja peab omama kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistust või eelkoolipedagoogika, eripedagoogika või sotsiaalpedagoogika alast tasemeharidust tõendavat dokumenti.

Lapsehoidja kutsestandardit täiendatakse ja muudetakse, standardit on kavandatud kohaldada edaspidi ka õpetajat abistavatele töötajatele.

Lapsehoiud ja lasteaiad lähtuvad riikliku õppekava põhimõtetest ja õpikäsitusest, alates 3aastastest lastest peab olema koostatud lasteaia õppekava.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskuse RAKE 2015. aasta uuringu tulemuste analüüs näitas, et 2014. aastal oli Eesti omavalitsustes kõige tavalisemaks alushariduse ja lapsehoiu vormiks munitsipaallasteaed või lasteaedkool (97%).

Neid lapsi, kelle vanematel ei õnnestunud omavalitsuselt lasteaiakohta saada, oli ligi 2300.

Sotsiaalministeeriumi andmetel sai 2014. aastal lapsehoiuteenust 4900 last vanuses 0-6 eluaastat. Neist 60% olid alla 3aastased ja 29% 3-6aastased lapsed.

2007. aastaga võrreldes on lapsehoiuteenusel olevate laste arv kasvanud 2,5 korda.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: