Eesti üliõpilased oskavad koostada e-kirju, kuid jäävad hätta suulise teksti mõistmisel ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Deslízate Naranja!/Creative Commons

Üliõpilasi, kes suudavad suulisest ettekandest talletada vaid üksikuid detaile on rohkem kui neid, kellele loengute mõistmine raskusi ei valmista. Nii tõdevad Tartu ja Tallinna ülikooli keeleteadlased, kes uurisid 2010. ja 2015. aastal Eesti kõrgkoolides õppivate üliõpilaste eesti keele oskust.

Üliõpilaste eesti keele oskuse hindamiseks kasutasid teadlased seitsmest ülesandest koosnevat testi, mis mõõtis õigekeelsust ja sõnavara ulatust ning rikkust, e-kirja koostamise oskust, mittelineaarse teksti lugemist ja interpreteerimist ja kuulamis- ning konspekteerimisoskust.

Uuringus osalenud esimeste kursuste üliõpilastel õnnestus funktsionaalset keeleoskust – see tähendab suhtluseesmärgile ja olukorrale vastavat keelekasutust – testivatest ülesannetest kõige paremini e-kirja koostamine.

“See tulemus viitab, et elektroonilise suhtluse reeglid ja etikett on igapäevase praktika käigus omandatud ega vaja süvendavat käsitlust koolitundides,” rääkis uuringu kaasautor, TÜ eesti keele dotsent ja maailma keelte ja kultuuride kolledži direktor Kersti Lepajõe.

Kõige problemaatilisemaks osutus funktsionaalse keeleoskuse osas suulise teksti mõistmine. 2015. aastal oli vastava ülesande keskmine tulemus 38,9 punkti 100-st võimalikust, 2010. aastal 53,9. Need tulemused näitavad, et kui veel viis aastat tagasi võis suulise ettekande mõistmise oskust pidada kõrgkooliõpingute jaoks täiesti vastavaks 15 protsendi üliõpilaste puhul, siis praegu on see protsent vaid 7,5.

“Allapoole 50 punkti piiri jäi 2015. aastal 55 protsenti testi sooritanutest. Seega üle poolte üliõpilastest ei suuda suulisest ettekandest talletada muud kui vaid üksikuid detaile,” lisas Lepajõe. “Kesine tulemus teeb keerukaks kõrgkooliõpingud, kus loengute jälgimine ja info ammutamine suuliste ettekannete najal on valdav tööviis. Sellepärast tuleks suulise esituse jälgimisele ja mõtestamisele üldhariduskoolides enam tähelepanu pöörata.”

Emakeele õpingud lõppevad gümnaasiumiga

Üldiselt näitasid aga möödunud aastal läbi viidud testide tulemused, et võrreldes viia aasta taguse ajaga ei ole üliõpilaste eesti keele oskuse tase muutunud. 2015. aastal oli keskmine testitulemus 56,94 punkti ja 2010. aastal 56,98. Samas on heade ja väga heade tulemustega sooritajate arv kasvanud 20 protsendilt 40-le.

Viie aastase vahega tehtud uuringud näitavad, et üliõpilaste õigekeelsusoskuse tase (keskmine tulemus 63 punkti) on oluliselt kõrgem kui funktsionaalne keeleoskus (keskmine 52 punkti). Sellest hoolimata on testisooritanute hulgas nimetamisväärne hulk üliõpilasi, kelle kirjakeeleoskus on nõrk või puudulik.

Viimane teeb keeleteadlased erakordselt murelikus sellepärast, et keelepädevusi hindav test lubas ning soovitas kasutada abimaterjalina kõiki õigekeelsusallikaid.

Olulise tähelepanekuna märkisid uuringu autorid – professor Martin Ehala (TÜ), professor Krista Kerge (TLÜ), dotsent Kersti Lepajõe (TÜ) ja lektor Kadri Sõrmus (TÜ) – veel seda, et gümnaasiumi lõpetamisega lõpevad enamiku noorte jaoks ka emakeeleõpingud. “See tähendab, et gümnaasiumist saadud pagasiga tuleb toime tulla nii kõrgkooliõpinguis kui ka tulevases tööelus,” ütles Lepajõe.

Esimestel kursustel õppivad üliõpilased said testi sooritada selleks spetsiaalselt loodud veebikeskkonnas. 187 katseisiku tulemusi analüüsides andsid teadlased hinnangu eesti keele oskuse tasemele lähtuvalt gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest, mis seavad eesmärgiks nii kirjakeele valdamise kui ka keele funktsionaalse kasutamise oskuse.

Parimad keeletundjad õpivad Tartu ülikoolis

Uuringus olid esindatud kõik avalik-õiguslikud kõrgkoolid. Kõige enam oli testitavaid Tartu ülikoolist, Tallinna ülikoolist ja Eesti maaülikoolist. Kõrgkoolide lõikes olid parimad tulemused Tartu ülikooli üliõpilastel (keskmine 68 punkti), järgnes Tallinna ülikool (keskmine 58 punkti).

Erialati olid kõige tugevamad õigusteaduse (keskmine 72 punkti) ja humanitaarteaduste (keskmine 65 punkti) üliõpilased. Kõige tagasihoidlikumad olid kasvatusteaduste üliõpilaste tulemused (keskmine 52 punkti).

Töörühma soovitab keeleoskuse parandamiseks tõhustada eri ainete õpetajate ettevalmistust keele- ja tekstitööks nii täiendkoolituse kaudu kui ka kõrgkoolide vastavate erialade õppekavadesse tekstitööga seonduvaid aineid lisades. Teadlaste hinnangul vajab enamat tähelepanu ka suulise keelekasutuse analüüsimine ja interpreteerimine. Veel soovitab töörühm arendada eesti keele lõpueksamit nii, et sellest saaks edaspidi sobiv instrument funktsionaalse keeleoskuse testimiseks.

Uuringu kokkuvõte on kättesaadav haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: