Ainuraksete immuunsüsteemil põhinev geenimuutmistehnika Crispr/Cas9 võimaldab teha loomade sh inimeste genoomis muudatusi täpsemalt ja tõhusamalt kui eales varem. Lisaks alusuuringute hõlbustamisele võimaldaks see potentsiaalselt ennetada mitmete pärilike haiguste nagu Huntingtoni tõve, tsüstilise fibroosi ja sirprakulise aneemia teket. Haiguste likvideerimine hõlmaks tõve põhjustavate geenialleelide asendamist tervete ja laialt levinud geenivariantidega.

Samas seostub see paljude jaoks möödunud sajanditel ebainimlikke meetodeid kasutanud eugeenikaliikumistega. Samuti kardetakse, et Crispr-i laiem rakendamine viib pikemas perspektiivis geneetiliselt täiustatud inimesteni, mis võiks süvendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust. Viimaks oleks lisatud, kuid kahjulikuks osutuvate geenialleelide populatsioonist eemaldamine raske.

Hiina, Suurbritannia ja USA teadusakadeemia poolt teema lahkamiseks korraldatud kohtumisel tõmmati selge piir inimeste keharakkude ning spermide, munarakkude ja embrüote pärilikkusaine muutmist hõlmavate teraapiate vahele. Viimasel juhul antakse tehtud muudatusi pärilikul teel edasi järgmistele põlvkondadele.

Samas märgiti, et alusuuringute raames võiks olla lubatud teatud tingimustel katseid ka sugurakkude ja embrüotega. Muu hulgas ei tohiks need päädida aga rasedusega, katsed peaksid toimuma regulatiivse järelvalve all ja selge õigusliku raamistiku alusel. Hetkel on see puudulik enamikes riikides.

Keharakkude pärilikkusaine muutmist hõlmavate geeniteraapiate kasutamisele peaks eelnema põhjalik riskianalüüs. Positiivsena tuuakse välja, et need mõjutavad vaid teraapiat saavat inimest, misläbi saab neid hinnata rangelt ja nõuetekohaselt. Seega saab hinnata ka teraapiaga seonduvaid riske ja võimalikku kasu piisavalt põhjalikult.

Konsensus ei tähenda samas, et sugurakkude pärilikkusaine muutmist hõlmavate teraapiate kasutamine oleks tulevikus välistatud. Kohtumisel osalenute hinnangul tuleks seda järjepidevalt ümber hinnata, lähtudes ühiskonna üldistest hoiakutest ning meetodi täiustamise ja ohutumaks muutmise vallas tehtavatest edusammudest. Hetkel peetakse Crispr-Cas9 süsteemi selle inimeste peal kasutamiseks veel liiga ebatäpseks.

Kuigi kohtumisel osalenud teadlaste ja bioeetikute poolt koostatud avalduse näol pole tegu õiguslikult siduva dokumendiga, avaldab see siiski kogukonnale mõju pöördumisele alla kirjutanud teadlaste ja teadusakadeemiate maine tõttu.

Tehnika ühest pioneerist Massachusettsi tehnikainstituudi teadlane George Church leidis aga kohtumise eel ajakirjas Nature avaldatud artiklis, et mitmed Crispr-Cas9 meetodit saatvad hirmud on vananenud või kohatud. Näiteks märkis ta, et parimatel juhtudel tehakse vale asendus vaid ühel juhul 300 triljonist aluspaarist.

Embrüote või sugurakkude pärilikkusaine muutmine oleks seevastu vähi vältimise seisukohalt mõistlikum – keharakkude muutmiseks tuleb teha palju rohkem asendusi. Inimgenoomi täiustamisega tegeldaks aga huvi korral riiklikul tasemel isegi juhul, kui see ametlikult keelataks, tuues paralleeli spordis dopingu kasutamisega.

Loe kohtumise tulemusel sündinud ühisavaldust.