Mõnede maade elanikud tunduvad olevat ausamad, teiste maade elanikud ebaausamad. Kuid veel selgus katsest, et maa asukate aususe ja riigi majandusliku arengu vahel võis mõni aeg tagasi olla selge seos, aga tänapäeval seda seost enam ei ole.

East Anglia ülikooli teadlased eesotsas David Hugh-Jonesiga tegid 1500 vabatahtlikuga 15 riigist katseid interneti kaudu. Ühes katses paluti katseisikul otsida münt ja visata omaette kulli ja kirja. Varem oli kokku lepitud, et kui tuleb kull, siis saab katseisik teadlastelt mõne euro väärtuses raha, aga kui tuleb kiri, siis ei saa.

Maa ausust hindasid teadlased siis selle järgi, kui palju sealt teatati kulli viskamisest. Mida rohkem see tulemus kõigi osaliste peale kokku oli üle 50 protsendi, seda ebaausamaks võis selle riigi elanikke keskmiselt pidada.

Selgus, et nende maade seas, mida uuriti, olid kõige ausamad katseisikud Suurbritannias endas, kõige ebaausamad olid Hiina katseisikud. Uuringus osales inimesi veel ka Ameerika Ühendriikidest, Argentiinast, Brasiiliast, Indiast, Jaapanist, Kreekast, Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Koreast, Portugalist, Šveitsist, Taanist, Türgist ja Venemaalt.

Tehti ka näiteks selline katse, kus katseisik pidi vastama küsimustele, aga ilma internetist vastust otsimata. Seejuures oli kolm küsimust, aga valitud nii keerulised, et tõenäoliselt arvatavasti keskmine katseisik neile ise vastust poleks teadnud. Kui neist kolmest küsimusest oli kellelgi õigeid vastuseid rohkem kui ühele, arvestati ta statistika-arvutustes valetajaks.

Kui teadlased kõrvutasid riikide ausustaset nende majandusarenguga, siis selgus, et positiivne seos rahvusliku kogutoodangu kasvuga ilmnes ainult selle kasvu juures, mis oli toimunud enne aastat 1950, hilisem majanduskasv tundub olevat inimeste aususest sõltumatu.

Hugh-Jones oletas uurimistulemusi tutvustavas ettekandes ühel Londoni konverentsil, et aususel on majandusarengule mõju sellisel juhul, kui ühiskonna institutsioonide ja tehnoloogia arengutase on veel suhteliselt madal. Kõrgema institutsioonide ja tehnika arengutaseme juures läheb kokkulepetest kinni pidamise jälgimine nii lihtsaks, et inimese enda hoiakud siin enam ei loe.