Konverentsil oma uurimistöö lõppraporti esitanud Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahase uuring vaatles etnilist segregatsiooni vaba aja ruumikasutuses. Selleks kasutati EMT kõnetoimingute andmebaasi, kus on kirjas väljuvate kõnede, SMS-ide ja andmeside kasutuste aeg ja koht võrgukärje täpsusega. Samuti olid analüüsiks olemas teatud tunnused inimese kohta, näiteks kõnekeel, mida inimene telefonioperaatoriga suheldes eelistab.

Privaatsuse tagamiseks kasutatakse niisugustes uuringutes anonümiseeritud ja agregeeritud andmeid, üksikisikuid pole võimalik niisugustes analüüsides eristada. Ahase sõnul andsid andmed hea pildi sellest, mida inimesed igapäevaselt teevad. Traditsioonilised segregatsiooniuuringud kasutavad rahvaloenduse andmeid inimeste kodude kohta. Mobiilpositsioneerimise eeliseks on ka vaatlusperioodi pikkus, võrrelda saab inimeste liikuvust erinevatel aastaaegadel ja aastatel.

Uurimuse tulemuste kohaselt on Eestis kõige kõrgem segregatsioonitase inimeste elukohtades, mis tähendab, et erinevate rahvusrühmade kodud on erinevates piirkondades. Seda kinnitavad ka rahvaloenduse andmed, näiteks Lasnamäe ja Nõmme. “Vaba aja segregatsioon on linnades aga kõrgem nädalalõppudel, mil märkimisväärne osa eestlastest lahkuvad linnast. See aga tähendab, et linnadesse jäänud venekeelsel elanikkonnal jääb Tallinnas, Tartus ja Narvas ruumikasutus veelgi eraldatumaks,” märkis Ahas.

Vaba aja segregatsioon on samal ajal Eestis kõrgeim väljaspool igapäevast tegevusruumi või kodulinna. Eestis, välja arvatud Tallinnas on venekeelsetel elanikel poole vähem tegevuskohti kui eestlastel. Samuti on venekeelse elanikkonna puhul märgatav madalam välismaal käimine ehk külastatud riikide arv. Ahase sõnul on nähtav ka vaba aja tegevuskohtade eristumine rahvuspõhiselt.

Tallinna sees on aga vaba aja kasutust puudutav segregatsioonitase kõige madalam. “Elu- ja töökohad on pealinnas rahvustepõhiselt segregeerunud, kuivõrd elatakse erinevates piirkondades, ent linna sees liikumisel on segunevus väga suur,” kinnitas Ahas. Ta lisas, et Tallinn on kompaktne ja hästi välja arendatud keskusega linnaruum. Kui USA suurlinnades on näiteks peamiseks arenguprobleemiks rassiline eraldatus, sest sealsetel noortel pole võimalust oma linnaosast välja pääseda, siis Eestis seda probleemi pole. “Inimesed käivad igapäevaselt transpordikoridorides, teenindusasutustes ja linnaosades, kus nad on eestlaste kõrval võrdsed kasutajad,” ütles Ahas.

Riigipühade aegset ruumikasutust analüüsides selgus, et pühade ajal tõuseb segregatsiooniindeks nii Tallinnas kui ka mujal Eestis. Põhjuseks on siin eestikeelse elanikkonna linnadest lahkumine, samas kui venekeelsed elanikud eelistavad jääda linnadesse või nende lähiümbrusse. Lisaks ruumikasutusele analüüsiti uurimuse käigus ka segregatsiooni sotsiaalsetes võrgustikes ehk seda, kes kellele ja kui palju helistab. Rahvustevaheline suhtlus mõjub positiivselt inimeste käitumisaktiivsusele. Tulemusena tõi Ahas välja, et need eestlased ja venelased, kes suhtlevad teise rahvuse esindajatega on aktiivsed ka ruumilises plaanis, külastades rohkem paiku nii Eestis kui ka välismaal.

Eestlased, kes suhtlevad ainult eestikeelse seltskonnaga on suhteliselt limiteeritud. Eriti isoleeritud on venekeelse elanikkonna esindajad, kes suhtlevad ainult omakeelsete inimestega, samuti on väga lokaalse iseloomuga nende ruumikasutus, piirnedes näiteks Lasnamäe, Maardu ja Ida-Virumaaga.

Ahas tõi huvitava tõigana välja, et rahvusrühmade vahelist suhtlust esineb rohkem vanemate eestlaste ja nooremate venelaste hulgas.

Uuringu raport pakub välja ka soovitusi linnaplaneerijatele. Nimelt on uuringu põhjal integratsiooniks oluline vaba-aja funktsioonide läbimõeldud paigutamine ja ka siseturismi meetmete rakendamine, et tutvustada rahvusvähemusele riiki ja kultuuri. “Tallinna kontekstis on teenindusasutused ja transpordivõrk kohtadeks, kus tekib rahvastevaheline segunemine,” lausus Ahas. Samuti soodustab uuringu põhjal rahvuste mehhaaniline segamine integratsiooni, eelarvamuste vähenemist ja rahvustevahelise suhtluse teket.

Tähelepanu sedalaadi uuringute vastu on Ahase sõnul suur, sest Eesti on oma vähemuse teemaga erilises positsioonis. Enamikus riikides tuleb sisserändajaid kogu aeg juurde ja linnades on kohti, mis muutuvad uustulnukaile maandumislavadeks. “Eestis aga lõppes suur venekeelse elanikkonna sissevool NSVL lagunemisega ja nüüd näeme, mis juhtub vähemusrahvuse ja enamuse paigutuses suletud süsteemis, kus pidevat uute migrantide pealevoolu ei toimu,” ütles Ahas.

Lisaks Ahasele tutvustasid TA konverentsil uuringute lõppraporteid Leideni ülikooli tervise-, meditsiini- ja neuropsühholoogia osakonna külalisprofessor Anu Realo, kelle töö käsitleb isiksuse seadumusi, tervist ja heaolu ning Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi professor Tõnis Timmusk rääkis lähemalt oma kolmeaastasest uuringust “Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni molekulaarsed alused”.

Samas kuulutab Teaduste akadeemia peatselt välja konkursi uute uurija-professorite valimiseks. Traditsiooniliselt on uurija-professorid valitud isikupõhiselt tippkvalifikatsiooniga teadlaste hulgast, et võimaldada tunnustatud teadlastel keskenduda teadusuuringutele. Lisaks püüab akadeemia juhtkond leida lahendusi ja koostöövõimalusi akadeemia süvauuringute instituudi teemapõhise uurija-professuuri väljaarendamiseks ja selle rolli laiendamiseks ühiskonnas. Vaata lähemalt siit.