Alkoholireklaami keelule tõmbas Leedus pidurit alkoholitootjate ja meediaettevõtete lobitöö
Alkoholitööstuse ja meediaettevõtete ühisrinde mõju võib olla märkimisväärne. Näidet ei pea otsima kaugelt. Kolme aasta eest oleks pidanud Leedust saama riik, kus on alkoholireklaam täielikult keelatud.
Aastatel 2003-2005 tarbiti Leedus Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel aastas ühe 15-aastase või vanema elaniku kohta keskmiselt 14,9 liitrit absoluutset alkoholi. Joomine näis muutuvat üha laiaulatuslikumaks probleemiks. Riik asus tegema otsustavaid samme. Aastal 2008 tõsteti alkoholiaktsiisi 20 protsenti, järgmisel aastal veel ligikaudu 15 protsenti. Ent alkoholipoliitika karmistumine ei piirdunud vaid alkoholi kättesaadavuse vähendamisega. Võitlusse asuti ka alkoholireklaamiga.
Raadio- ja telereklaame võis uute reeglite järgi eetrisse lasta vaid kella 23.00st kella 6.00ni. Alkoholitööstuse esindajatega koostööd teinud seimi töörühm soovitas 2008. aastal alternatiivset plaani. Jätta telereklaamidele esialgu täiendavad ajapiirangud seadmata, kuid keelustada 2012. aastast alates alkoholireklaam täielikult. Üllatuslikult leidsid Leedu parlamendis heakskiidu mõlemad tegevuskavad.
Ent nagu ajalugu näitab, lauskeeld ei jõustunud. 2011. aasta detsembri alguses võttis seim häälteenamusega 59/37 vastu hoopis sama aasta mais 14 saadiku algatud parandusettepaneku, millega muudeti jõustuma pidanud seadusmuudatus kehtetuks. Otsust ei vetostanud pärast pikka debatti ka riigi president Dalia Grybauskaité.
Möödunud aastal avaldati ajakirjas Addiction Kaunases asuva Leedu terviseteaduste ülikooli teadlaste töö, milles kirjeldatakse keelu tühistamiseni viinud sündmusteahelat. Autorid järeldavad, et 2007. aasta lõpus rahva poolehoidu nautinud meetmele võisid saatuslikuks saada tubakatööstuse lobistide kasutatavaid meetodeid meenutavad strateegiad.
Ühe näitena seoti küsimus riigis ülipopulaarse spordialaga. Leedu Korvpalli Liit edastas fännidele aktiivselt teateid, et alkoholireklaamita lõpetatakse kohtumistest ülekannete tegemine.
Samal ajal käis otsesidemete kaudu lobitöö hääletusele eelnenud aasta vältel ka seimis. Näiteks oli Leedu Õllepruulijate Gildi president Saulius Galadauskas rahvasaadiku Vydas Gedvilasi ametlik nõuandja, mis andis talle parlamendile piiramatu ligipääsu.
Samuti võis täheldada katseid moonutada avalikku arvamust valefaktidega. Muu hulgas levitati informatsiooni, et televaatajad näeksid piirangule vaatamata alkoholireklaame välisriikide teleprogrammide vahendusel ja selle üle puuduks kontroll. Reaalsuses pakub selle reguleerimiseks võimalust Euroopa Liidu audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv.
Sama ülesannet võisid täita küsitava metodoloogia alusel läbiviidud küsitlused. Näiteks avaldas uuringufirma Baltic Surveys Ltd 2011. aasta novembris artikli, milles nenditi, et lauskeeldu toetab vaid 23 protsenti küsitlusele vastanud leedukatest. Uuringu metodoloogiat ja täpseid küsimusi aga ei avaldatud.
Ent ka keelu pooldajad ei oodanud hääletust tegevusetult. 2011. aasta novembris saatis Leedu riiklik tubaka ja alkoholi kontrolli koalitsioon seimi eetika ja protseduuride komisjonile palve uurida kümmet parlamendisaadikut, kes olid hääletanud regulaarselt alkoholi kontrollimeetmete leevendamise poolt. Potentsiaalsele huvide konfliktile viitas nende või nende pereliikmete otsene seotus meedia, reklaamitööstuse ja alkoholi turustamisega tegelevate ettevõtete ning erahuviga nende majandustulemuste vastu.
Kaks kuud varem oli Leedu Õllepruulijate Gild kinkinud mitmele ministrile tasuta piletid Eurobasketi korvpallimeistrivõistlustele.
Lisaks, riigi keskvalimiskomisjoni andmete kohaselt toetas mitmetes meediaettevõtetes ning alkoholi müüvates ja tootvates firmades osalust omanud investeerimisgrupp nelja kuuest peamisest keelu tühistamist toetatud parteist kuni 39 000 euroga. Senikinnitatult kuulusid nende hulka Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei, Kodumaa Liit - Leedu Kristlikud Demokraadid, Korra ja Õigluse Partei, Liberaalide ja Tsentristide Liit ning Leedu Roheline Liikumine.
Kuigi 2011. aasta detsembris toimunud hääletus kuulutas alkolireklaami lauskeelu rakendamise kavatsusele lõppu, jätkub saaga praeguseni. Alkoholireklaami keelu mahahääletamise algatanud saadikurühma kuulunud rahvaesindaja Vitas Matuzasi vastu algatati 2012. aasta keskel kriminaalasi. Seimi korruptsioonikuritegusid uuriva üksuse SSP süüdistuste kohaselt võttis saadik mitmete seadusemuudatuste algatamise sh lauskeelu jõustumise peatamise ettepaneku eest heategevusfondi vahendusel pistist kokku 16 000 eurot.
Matuzas mõisteti selle aasta juulis õigeks, prokuratuur teatas aga augustis kavast otsus edasi kaevata. Lisaks on esitatud talle süüdistused mitme teise võimaliku korruptsioonijuhtumi osas.
Nijole Gostautaite Midttun, ajakirjas Addiction ilmunud ülevaate üks autoritest nentis ERR-ile, et 2011. aastal kasutatud taktikad on Leedus taas päevakorral. Seekord on mahahääletamise ohus bensiinijaamades alkoholi müügi keelav seadusmuudatus, mis peaks jõustuma 1. jaanuarist 2016. Meede jõudis eelnevalt 2014. aasta Maailma Terviseorganisatsiooni alkoholi ja tervise raportisse.
Maailmas on tanklate müügipiirangut seostatud roolijoodikute arvu vähenemisega. Ent Leedu puhul tuleb mängu ka nende potentsiaalne roll alaealiste alkoholiallikana. Käesoleva aasta aprillis tekitas riigis kõneainet rühma alaealiste ja ühe värskelt täisealiseks saanud noore omaalgatuslikult läbiviidud eksperiment, milles suutsid nad osta 17 juhuslikult valitud bensiinijaamast õlut 14s.
Teatavaid paralleele võib tuua eelmisel nädalal Eestis ilmunud ametliku uuringuga. Ülevaates leiti, et tanklates küsitakse alkoholi ostmisel isikuttõendavaid dokumente harvem kui suurpoodides.