Eestis on üksjagu palju koole, mis valivad enda gümnaasiumisse katsete alusel välja parimatest parimad. On üsna suur tõenäosus, et väga heade tulemustega põhikooli lõpetanud õpilased näitavad häid teadmisi ka gümnaasiumi lõpueksamitel.

On aga väga palju koole, kes võtavad vastu ka põhikooli lõpus madalamaid tulemusi näidanud õpilasi, kuid kelle gümnaasiumi lõputunnistusel on siiski hiljem väga silmapaistvad tulemused. Seega võib arvata, et mõned koolid teevad õpetamisel palju rohkem ja tõhusamat tööd. Aga kui palju panustab üks või teine kool õpilaste õpetamisse, seda püütaksegi nüüd edaspidi lisaks riigieksami tulemustele vaadata.

Oktoobrikuu jooksul saavad koolid juba esimesed tulemused, mis peaks olema neile tagasisideks. Avalikkusele näidatakse tulemusi järgmisel aastal koos analüüsidega.

SA Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi selgitas „Vikerhommikus“, et erinevate eksamitulemuste alusel on võimalik hinnata kooli panust õpilase edasijõudmisse. Praeguseks alles arendusjärgus olev süsteem võimaldab võrrelda prognoositavaid gümnaasiumi lõpu tulemusi tema tegelike tulemustega. Ehk lihtsalt öeldes püütakse prognoosida, milleks võiks õpilane gümnaasiumi lõpuks võimeline olla ning vaadatakse, kas kool aitab õpilasel ka reaalselt selleni jõuda.

Riigieksam kui test näitab üksiku õpilase jaoks tema taset. Kooli jaoks näitab see õpilaste üldist taset testi tegemise ajal. Riigieksami tulemus on igati adekvaatne ja läbipaistev. “Riigieksami tulemus kui selline on õige, kuid võib öelda, et midagi jääb siiski tulemuste varju,” märkis haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

Praegu ei teata, milline on olnud õpilaste lähtetase kui nad gümnaasiumisse läks ja milline on nende areng olnud gümnaasiumi kolme aasta jooksul. Hollo sõnul soovitakse teada saada, milline on olnud kooli panus õpilase edasijõudmisse, sest pole õige hinnata kooli, kes on valinud endale õppima parimatest parimad ja kooli, mis on pidanud vastu võtma ka kolmelisi.

“Me ei saa tõmmata võrdusmärki õpilase tulemuse ja kooli tegevuse vahel. Kui me seda teeme, jätame tähelepanuta need koolid, kes teevad suurepärast tööd näiteks kolmeliste õpilastega ning kes tänu kooli pingutusele teevad suurepärase tulemuse,” ütles Hollo.

Tippkoolide puhul ei mõõdeta ka näiteks seda, kas parimatest parimate puhul on kool panustanud piisavalt, et tuua välja nende andekate laste tegelikud võimed.

Tulevikus annab see uus koolide hindamine võimaluse jagada koolid viide gruppi, mis väljendavad kooli panust õpilase arendamisse. Kuigi suurem osa koole kuulub ilmselt keskmistesse gruppidesse, vaadatakse hoolikamalt äärmisi gruppe ehk neid, kes panustavad kõige vähem ja neid, kes panustavad kõige rohkem.

Võrreldakse põhikooli lõpueksamitel saadud punkte, mille alusel keerukas statistiline süsteem võrdleb seda gõmnaasiumi lõpu punktidega.

Kui aga mingil põhjusel õpilane ei jõua soovitud tulemuseni, on see selge tagasiside koolile – tuleb õpilaste õpetamisse rohkem panustada.

Kuidas läks õpilastel tänavu riigieksamitel?

Täna avaldas SA Innove tänavuste riigieksamite tulemused. Võrreldes eelmise aastaga ei ole tulemused kuigivõrd erinevad.

Eesti keele eksam

Tanel Oppi rääkis pressikonverentsil, et eesti keele riigieksami tulemus on olnud aastast-aastasse stabiilne. Väga madala sooritustulemusega eksaminande on olnud väga vähe. Üle 16 protsendi eksami sooritajatest sai üle 80 punkti, mis on väga hea tulemus ja maksimumile sooritas eksami 15 inimest.

Matemaatika

Kui mullu oli kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus pisut üle 30 punkti, siis tänavu oli kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus 37 punkti. Laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli eelmisel aastal 54 punkti ja sel aastal on see pisut üle 50 punkti.

See on seotud suurema huviga laia matemaatika eksami vastu. Matemaatika eksami ülesannetes liigutakse aasta-aastalt lihtsalt arvutamiselt loovamat mõtlemist ning matemaatika rakendamist nõudvate ülesannete poole.

Kuna eksamiülesannetel on hästi suur mõju koolis toimuvale, siis peegeldab eksam ka ootusi koolile.

Võõrkeele eksam

Gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks on üks kohustuslik võõrkeele eksam vähemalt B1-keeleoskustasemel. Võõrkeeleeksami sooritas 2015. aastal 7780 eksaminandi. Õpilastel on õigus ja võimalus sooritada ka mitu võõrkeele eksamit. Seda võimalust kasutasid 118 õpilast, neist 116 sooritas kaks ja 2 õpilast kolm võõrkeeleeksamit. Õpilastel on õigus esitada ka omal käel sooritatud rahvusvahelise eksami tunnistus. 2015. aastal esitati kõigis võõrkeeltes kokku 480 tunnistust (tasemed B1 kuni C2).