Uuring kaardistas Eesti tudengite kõrgkoolist väljalangemist ja õpimotivatsiooni ({{commentsTotal}})

Eestis langeb bakalaureusetasemel välja 30-40% tudengitest.
Eestis langeb bakalaureusetasemel välja 30-40% tudengitest. Autor/allikas: Jazbeck / Wikimedia Commons

Miks langevad tudengid kõrgkoolidest välja juba bakalaureuseastmel ja millised põhjused mõjutavad õpimotivatsiooni? Longituuduuring “Esmakursuslaste motiveeritus, õpitulemused ja kõrgkooliõpingute katkestamine esimesel õppeaastal” toob välja olulised punktid, millele nii õppeasutustel kui ka tudengitel tuleks tähelepanu pöörata. ERR Novaator ajas juttu Mari-Liis Mägiga, kes kaitses sel teemal Tartu ülikooli psühholoogia instituudis värskelt oma magistritöö.

Kuidas sa oma magistritöö teemani jõudsid?

Tegin selsamal teemal psühholoogias seminaritöö ning uurisin humanitaarerialade ja loodusainete üliõpilastel motivatsiooni. Vaatasin, kumma grupi motivatsioon on kõrgem. Seejärel kohandasin eesti keelde ühe õpimotivatsiooni skaala ning mõtlesin sellega edasi minna. Dotsent Olev Musta uurimisrühmas on käsil suurem projekt ning tema ja Karin Tähe juhendamisel õpimotivatsiooni uurima hakkasingi.

Tegime selle suurprojekti raames väiksema projekti, kus uurisime ühe aasta jooksul esmakursuslastel motivatsiooni ja enesekohaste hoiakute muutumist. 2012. aasta alguses kogusime valimi, milles olid Eesti erinevate kõrgkoolide tudengid. Üks eesmärk oli vaadata teadustööle orienteeritud ja praktilise suunitlusega kõrgkoole eraldi. Tol ajal kuulus teadusülikoolide sekka vaid Tartu ülikool, nüüdseks on QS World University edetabelis ka Tallinna tehnikaülikool.

Mõõtsin õppeaasta jooksul tudengite motivatsiooni kolm korda. Sügissemestri alguses seda, kuidas üliõpilased alustavad ülikooli, mis on nende sisemine ja väline motivatsioon. Sama mõõtsin pärast esimest semestrit ja pärast õppeaasta lõppu. Õppeaasta keskel vaatasime sedagi, kes raporteerisid õpingute jätkamist või katkestamist.

Kuidas te andmed hankisite?

Tartu ülikoolil on projektirahadega loodud keskkond, kuhu saab enesekohaseid küsitlusi ja erinevaid teste üles riputada. Teste täitsidki üliõpilased seal, registreerides oma andmed, kuid jäädes uuringu käigus siiski anonüümseks. Saatsime ülikoolidesse kirju ja käisime end kõrgkoolides reklaamimas, helistasime isiklikult õppetoolidesse ja palusime edastada infot.

Järgmisel korral sarnast uuringut tehes tean, et tulebki isiklikult kohale minna, sest see on mõjusaim lähenemine. Sarnaselt teistele longituuduurimustele oli ka siin väljakukkunute protsent suhteliselt suur. Kui esimese semestri alguses osales küsitluses 495 üliõpilast ja pärast esimest semestrit 322 tudengit, siis teise semestri järel jäi alles 210 üliõpilast. Rakenduslikest kõrgkoolidest oli valim muidugi väiksem ja mehi osales küsitluses minimaalne arv.

Milles esmakursuslaste õpimotivatsioon seisneb?

Minu uurimuse puhul olid efekti suurused ikkagi suhteliselt väikesed. Kui alguses vaatlesin õpimotivatsiooni muutumist kolme mõõtmiskorra lõikes, siis statistiliselt oluliselt see ei muutunud. Seejärel vaatasin esimest ja teist semestrit ning siis ilmnesid juba teatud muutused ning tendentsid. Põnev oli see, et kui naiste motivatsioon kahe grupi võrdluses ja tolle perioodi jooksul pigem langes, siis meestel see jällegi tõusis. Langus oli täheldatav ka naiste grupi siseselt. Ka mujal kirjanduses tuuakse välja, et naiste õppimishimu võib olla alguses suurem ning nad lähevad õppima seda, mida soovivad, aga lõpuks võivad valitud erialas pettuda. Meestel seevastu sisemine motivatsioon nii kõrge pole, kui naistel, ent eriala õppima minnes ja õppides hakkab see neile meeldima.

Meeste ja naiste erinevust tasuks kindlasti ka tulevikus uurida. Eks see on seotud sellegagi, kuidas tööturg nad pärast vastu võtab, kuidas naistesse üldse suhtutakse ja mida naised oma edukusest mõtlevad. Keskmise hindega efekti suurus jällegi väga suur ei olnud, ent märkasin, et esimesel semestril motivatsioon hinnet ei mõjuta, samas kui teisel semestril juba mõjutab. Eelneva kirjanduse põhjal hakkasin vaatama, et sisemine motivatsioon peaks keskmist hinnet palju rohkem mõjutama. Sisemise puhul kehtib see, et kui sa ikkagi tahad õppida, siis on su hinne ka sisuliselt parem, ehkki kõik uuringud seda ei kinnita. Tahtsingi vaadata, kas Eesti valimil on see sama ehk kui sul on kõrgem sisemine motivatsioon, siis on ka paremad hinded.

Mõtlesin, et esimene semester on üliõpilastel sisseelamisperiood, nad ei pruugi aduda, mis ülikoolis üldse toimub ja teised tegurid on nende jaoks palju olulisemad. Ülikooli minnes pead ju mõtlema ka oma suhetele ja majanduslikule küljele, need asjad tulevad suure kremplina peale ning õppimine võib jääda sekundaarseks. Hiljem, kui hakkad seda aduma, võib see hakata ka hinnet mõjutama.

Kui edasi mõelda, siis võiks üliõpilane kõrgkooli minnes keskenduda vaid õppimisele, aga kuna tal on nii palju erinevaid segajaid, siis ei pruugigi ta seda teha. Uuringud on näidanud, et rahaline seis on üliõpilaste jaoks üks olulisemaid muresid üldse. Kolmas ja viimane, minu jaoks oluline tulemus oli see, et motivatsioon õpingute katkestamist ei ennusta, küll on aga oluline hinne, sest mida madalam hinne, seda tõenäolisemalt langevad nad ka välja.

On toodud palju erinevaid põhjuseid, mida on käsitletud ka paljudes uuringutes. Olulistena leiti sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Üliõpilased on ses mõttes väga haavatavad, et neile on olulised kaasüliõpilased ehk tutvusringkond. See, et neid toetataks kaastudengite poolt. Et neil oleks vanemate toetus, finantsiliste võimaluste olemasolu ja kindlasti ka õpi- ning koolisüsteem, just õppejõudude suhtumine ja toetus. Pedagoogilised oskused on siinkohal olulised, sest keskenduma peaks ka interdistsiplinaarsele õppele. Tänavune TTÜ uuring ülikoolist väljalangemise kohta ütleb, et peamiseks õpingute katkestamise põhjuseks on see, kui üliõpilased peavad enda ülalpidamiseks tööle minema.

Kui nähtub, et motivatsioon väljalangemist ei mõjuta, siis millised tegurid alles jäävad?

Järjelikult on majanduslikud ja sotsiaalsed põhjused niivõrd suure kaaluga. Seega on Eestis probleem, kuna siin langeb 30-40 protsenti tudengitest bakalaureusetasemel välja. Uuringud näitavad, et motivatsioon langeb kõige enam just esimese õppeaasta jooksul. Langeb eelkõige sisemine motivatsioon, mis on omakorda nukker, kuna see on seotud ka hinnetega. Edaspidi tuleks kindlasti uurida, kuidas on majanduslikud võimalused ja sotsiaalne keskkond omavahel seotud, sest varasemate uuringute põhjal on need olulised tegurid.

Veel on täheldatud, et teadustööle orienteeritud kõrgkoolides on üliõpilaste seas pinge suurem, mistõttu peame toetama seal õppivaid tudengeid. Kui pinge on miskipärast suur või pole kasutusel parimad õppemeetodid ja õppejõudude suhtumine on samuti kehvavõitu, siis tuleks sellele tähelepanu pöörata. Teadusülikoolidest langeb välja 30-40 protsenti bakalaureusetudengitest, samas kui rakenduslikes kõrgkoolides on see protsent 20.
Seetõttu peakski vaatama, mis on rakenduslikes koolides paremini korraldatud. Ehk on see gruppide väiksem suurus, sest meie teadustööle orienteeritud ülikool on pigem massidele? Siin läheb kaduma see üliõpilane, kes võiks potentsiaalselt olla järgmine professor. Kindlasti rõhutan, et minu uuring polnud põhjapanev ja edasi tuleks vaadata teisigi tegureid. Majanduslik põhjus on oluline ja on kahju, kui ajud kuskile mutta vajuvad, sest raha ei ole. See on probleem, millega tuleks tegeleda.

Millist nõu annaksid tänavustele ülikoolidesse sisseastujatele ning esmakursuslastele?

Esimene asi on endale teadvustada, et sa võidki end halvasti tunda, kuna on veel nii palju muid probleeme. Kui inimene läheb näiteks ajalugu õppima, siis teema võib ju teda huvitada, aga ta kaob ülikooli elusse esimese hooga täiesti ära. Sestap tuleb endale teadvustada, et esimesel kursusel võibki raske olla, aga ela see üle ja ära anna alla.Kui saadki oma esimese C ning lootsid saada A, siis mine edasi ja ära löö sellepärast veel käega!

Oleme varasemalt uurinud ka nn tiigiefekti. See tähendab, et kui oled mõnes väikeses keskkonnas väga hea, siis suurde keskkonda minnes võid tunduda teistega võrreldes endale väga halb. Kui olid väikeses gümnaasiumis viieline, siis näiteks Tartu ülikoolis oled nüüd üks paljude seast. Ega sa sisuliselt seepärast halvem pole, aga sa tunned end võrreldes teistega natuke halvemini ja siin mängibki kaasa keskkonnamõju, kuna meie identiteet kujuneb võrdluses teistega.

Aga lõpetame oma võrdlemise teistega ära! Teadvustame seda ja ärme lase pead norgu. Sa oled ikka sama hea, nagu seal väikeses koolis, aga nüüd on ka teised su ümber. Ära lihtsalt võrdle end teistega nii palju! Ja see on igas eluvaldkonnas sama moodi, mitte ainult hariduses. Kui me hakkaks end ainult välise motivatsiooni alusel teistega võrdlema ja oma identiteeti sellest lähtuvalt kujundama, siis ei jääks meist lõpuks midagi järele.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: