Inimgeograaf: Eesti koolisüsteemi hiilib hariduslik ebavõrdsus
Kuigi Eesti noored hiilgavad aastast aastasse oma tarkusega ja toovad PISA testidelt alati suurepäraseid tulemusi, viitavad kohalikud andmed haridusliku ebavõrdsuse süvenemisele.
Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru tõi kahe suurema ebavõrdsust süvendava tegurina välja kooli õppekeele ja vanemate tausta. "Ükskõik, mida me täpsemalt vaatame: PISA testi tulemusi või nende õpilaste osakaalu, kes omandavad Eestis akadeemilise kõrghariduse, tuleb erinevus välja selle põhjal, kas õpilane on õppinud vene- või eestikeelses koolikeskkonnas. See on esimene murekoht," märkis professor saates "Terevisioon".
Koolikeele-põhise lõhe täpsed põhjused on tema sõnul mitmetahulised. Ühest küljest võib olla see seotud otseselt õppimise ja teadmiste omandamisega. "Teisest küljest aga ka väärtuste, seatavate eesmärkide, sõprade ja nende mõjuga – kool on väga suure mõjuga koht noorte elus, mis ulatub õppimisest kaugemale," lisas Tammaru. Teadlased plaanivad eri tegurite mõju edaspidi täpsemalt uurida.
Teise murekohana võib Tammaru sõnul aga üha rohkem näha, kuidas laste edukus sõltub nende vanemast. "Paraku see ikkagi nii on, et ükskõik kuidas me koolisüsteemi ka üles ei ehita, kipuvad need erinevused sinna sisse tulema. Näeme Eestis, et need vanemad, kes on miskit pidi edukamad – on neil siis kõrgem haridus või parem töökoht-sissetulek – kipuvad haridust rohkem väärtustama. See kandub üle ka lastele ja lastel tekib hariduse erinevus," selgitas professor. Seejuures on emade mõju isade omast veidi suurem.
"Teine oluline tegur on see, et meil on haridus seotud sissetulekuga. Suurema sissetulekuga on suurem võimalus lapse haridusse panustada ja lapse silmaringi laiendada," lisas Tammaru. See ei tähenda, et oma lapse arengusse ja nende järeleaitamisse rohkem panustada suutvatele vanematele peaks midagi ette heitma. "Pigem on meil murekoht seal, et meil on lapsi, kellel on kodune ja vanemlik tugi puudu. See on see koht, mida näeme probleemina," sõnas Tammaru.
Samuti võib näha, kuidas erinevused kipuvad olema Tallinna lõikes suuremad kui üle-eestilised lõhed. Tammaru sõnul on seotud see osaliselt valikuvõimaluste rohkusega, näiteks leidub seal rohkem tugevamaid eliitkoole ja samal ajal oli võimalik panna vanematel oma lapsi ka valdavalt venekeelsetesse koolidesse.
Uuema suundumusena võib näha, kuidas üha tähtsamat rolli mängib erisuste tekkes gentrifikatsioon ja linnaruumi areng. Erineva sissetuleku ja rahvusliku taustaga inimesed kipuvad koonduma eri linnaosadesse. "Seos vanemate elukoha ja kooli vahel on selge, sest tavaliselt käivad lapsed kodulähedases koolis. See on üks põlvkondliku ebavõrdsuse ülekandumise vorme. Meil on selliseid linnaosasid üha rohkem, nii et kui me ka koolikeelt muudame, jääb perekondliku tausta erinevus ikkagi alles," selgitas Tammaru.
Laiemat pilti vaadates tasub professori sõnul siiski välja tuua, et PISA testi tulemuste põhjal on Eesti haridussüsteem siiski väga hea. Samuti omandab üha rohkem noori kõrghariduse. "Paraku on iga positiivse protsessi juures omad varjuküljed, millest ei pääse me ka Eestis," lisas Tammaru. Seejuures on hariduses tehtavad muudatused alati pika vinnaga. Näiteks võib kodukeelepõhiste erisuste kadumine võtta isegi eestikeelsele õppele ülemineku järel võtta mõnikümmend aastat.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Terevisioon", küsis: Liisu Lass