Arutelu: kas tähelepanu tuleks pöörata andekatele või vähem võimekatele lastele? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Laps kunstiga
Laps kunstiga Autor/allikas: Flaivoloka/freeimages.com

Vanemate sissetulek ja haridustase mõjutavad lapse aju arengut, seega oleks mõistlik toetada majanduslikult vähekindlustatud perede lapsi. Samal ajal aga leitakse, et eritähelepanu vajavad ka andekad lapsed, kelle võimekus praegu sageli rakendamata jääb.

Üheksa USA ülikooli teadlased võrdlesid sotsiaalmajanduslikke näitajaid ja laste aju arengut. Ajakirjas Nature Neuroscience’is avaldatud artiklis toovad teadlased välja, et madalama sissetuleku ja haridustasemega vanemate laste puhul on märgata olulist seost laste aju struktuuri kujunemisega. Artikli autorid viitavad vajadusele pöörata nendele lastele erilist tähelepanu, luues selleks vastavaid regulatsioone ja toetusprogramme, mis on vajalik, kuna on teada, et varane teadlik tegelemine mõjutab tugevalt laste kognitiivset, eriti keelelist arengut.

Ühendkuningriigis on aga sel kevadel tõstatunud teema hoopis teise vaatenurga alt. Nimelt lubavad leiboristid, et keskenduvad edaspidi senisest enam andekatele lastele mõeldud programmidele, et nii anda paremad võimalused andekail ühiskonnale kasu tuua.

Teema aga tõstatus seoses Ofstedi raportiga, milles toodi välja, et Ühendkuningriigis laiutab andekate laste ja mahajääjate vahel liiga suur vahe. Osaliselt märgiti põhjusena asjaolu, et õppetulemustelt maha jäävate õpilaste järeleaitamisse ei panustata piisavalt. Eriti kehva soorituse poolest paistavad silma vähekindlustatud valgete perede lapsed.

ERR Novaator küsis Viire Sepalt, Tartu ülikooli teaduskooli direktorilt ja andekate hariduse eksperdilt, kuidas siis on: kas rohkem tähelepanu peaks pöörama andekate arendamisele või pigem mahajääjate edasiaitamisele?

Viire Sepp osutab uuringutele, mis kinnitavad: mida noorem on laps, seda suurem keskkonna mõju on. Ta rõhutab, et umbes 80 protsenti laste intelligentsuse erinevustest sõltub keskkonnast ning geenidel on ainult 20-protsendiline mõju. Mida vanemaks inimene saab, seda enam tõuseb geneetilise faktori osakaal ja langeb keskkonna mõju.

Viire Sepp toob välja, et erinevate uuringute tulemuste kohaselt on just ema suhtlusel lapsega tugev mõju lapse intelligentsusele. Samuti ei ole väiksem roll toitumisel või heade õppimistingimuste loomisel. Need tegurid on aga otseselt seotud vanemate sotsiaalmajandusliku taustaga.

Mida väiksem on vanemate sissetulek, seda piiratumad on lapse võimalused teadmiste omandamiseks. „Siin pigem on teema, kuidas lapsi sellest nõiaringist välja aidata,“ ütleb Sepp.

Andekus on erivajadus

Viire Sepp läheneb kogu temaatikale aga andekuse vaatenurgast. Sepp viitab Tartu ülikooli psühholoogia instituudi juures tehtud uuringule, kus mõõdeti laste üldiste võimekust, õpiedukust keskmise hinde alusel ning viit isiksuse baasomadust. Sellest uuringust kokkuvõtte teinud Kaia Laidra tõi välja, et vaimse võimekuse testi alusel andekana tuvastatud laste hulgas on 3,5 protsenti alasooritajaid ehk neid, kes koolis ei rakenda oma võimeid täiel määral. Alasooritajaid on andekate laste hulgas rohkem kui tavaliste võimetega laste seas. Sealjuures andekate poiste hulgas on alasooritajaid enam kui andekate tüdrukute hulgas.

"Meie kool "represseerib" andekaid poisse," ütleb Sepp. Tema sõnul ei toeta Eesti koolisüsteem andekate laste, eeskätt poiste, võimete avaldumist. Andekatele ei paku süsteem lisapingutust, pigem õpetab neid laisklema, nendib Sepp. Ta toob näiteks olukorra, kui laps lahendab väga kiiresti ära ülesande, annab õpetaja talle sageli järgmise, sisult sarnase ülesande. "See ei arenda teda kuidagi. Me jätame selle lapse potentsiaali välja arendamata." Paljudel puhkudel ei toeta traditsiooniline akadeemiline haridus ehk üldhariduse õppekava ka laste spetsiifilisemate annete arengut.

Sama ilmneb Eesti koolilaste PISA-testi tulemusi vaadates. On näha, et meie koolid ei ärgita lapsi loovalt mõtlema – Eesti õpilased on faktiteadmistes head, kuid jäävad alla probleemlahendusülesannetes. Eestis võib vähemalt PISA-testi tulemuste põhjal öelda, et meie kool toetab väga hästi mahajääjaid, märgib Viire Sepp ja lisab, et selles osas oleme OECD riikide esirinnas. Kuid kõrgtaseme (PISA 5.-6. taseme) saavutanud õpilaste osakaal Eesti 15-aastaste õpilaste hulgas on OECD keskmisest madalam. Eriti suur on alasooritajate hulk andekate poiste hulgas.

Ofstedi raport, mis märtsis Ühendkuningriigis kõneainet pakkus tõstis esile samuti asjaolu, et tippkoolides pühendutakse tugevalt andekuse äratundmisele ja selle esile tõstmisele. See võib raporti kohaselt olla üks põhjus, miks just need koolid edukamad on.

Andekate hariduse tähtsustamisele on nii Euroopas ja mujal maailmas hakatud üha enam tähelepanu pöörama, – andekate alasooritus on ülemaailmne probleem. Sageli võib andekus olla "maskeerunud" ehk varjunud mõne muu haridusliku erivajaduse (näiteks düsgraafia vms) või isiksuseomaduse taha. Oluline on osata andekust märgata. Märkamine peab algama juba lasteaias. Paraku aga pole suurel osal õpetajatest ettevalmistust andekat last ära tunda ega ka aega või ressursse tema võimeid täiel määral rakendada. Andekus on Viire Sepa sõnul hariduslik erivajadus, mis vajab ka erilist kohtlemist. "Ma arvan, et väga palju andekaid läheb koolisüsteemis kaotsi."

Mida teha teisiti?

Raport toob välja, et vähekindlustatud ja jõukamate laste õpiedukuses ei ole esimeses ja teises kooliastmes kuigi suurt erinevust. Vahe rikaste ja vaeste õpiedukuses ilmneb põhikooli kolmandas astmes. Nii Ofstedi raport kui Viire Sepp tõdevad, et koolikeskkonnal on äärmiselt oluline roll nii andekate kui mahajääjate edusammudes.

Koolikultuuri arendamises peitub keskne võti. Viire Sepp toob välja Eesti koolide liigse feminiinsuse ning õpetamise keskendumise "keskmisele" õpilasele. Ofstedi raport tõstab esile aga vajaduse pühenduda oluliselt enam mahajääjate suhtumisele kooli, et nii tõsta nende õpimotivatsiooni. Suhtumise muutumiseks peaks ilmselt aga muutuma ka kool ise.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: