Olen uurinud üle kümne aasta hiina ja uurali (soome-ugri) keelte ühiseid jooni. 2014. aastal jõudis minu uurimistöö hiina-uurali riimivastavustest ka mainekasse keeleteaduse ajakirja Linguistica Uralica, kirjutab Jingyi Gao Õpetajate Lehes.

Riimivastavus tähendab, et ühiste tüvede ehk etümoloogiate vasted riimuvad sugulaskeelteski. Näiteks germaani tüved: inglise keeles on neli sõna, one, stone, bone, shone, mille saksa vasted on ein, Stein, Bein, schein ning hollandi vasted een, steen, been, scheen. Meie tüved: eesti keeles on kuus sõna, ala, kala, pala, palav, sala, vala, mille mandariini hiina vasted on yùn [üèn], kūn [kuēn], fēn, fén, sǔn [suěn], hún [huén] ning kantoni hiina vasted on wan3, kwan1, fan1, fan4, syun2, wan4.

Riimivastavus on regulaarne ja taasesinev häälduslik vastavus, mis kinnitab, et need vasted ei ole tekkinud juhuslikult. Rääkimata teistest keeltest, kus esineb rohkem riime. Isegi mandariini hiina keeles on üldse võimalik 15 riimi, mistõttu kuue sõnatüve kogumi esinemise matemaatiline tõenäosus oleks kaduvväike. See on 1/15 astmel kuus ehk 0,0000013. Ilma riimivastavuseta on oletatud, et samal tüvel oleksid vasted indoeuroopa keeltes, näiteks inglise whale, ladina squalus, vanapreisi kalis. Aga see on jäänud ainult oletuseks, sest ei ole leidunud samast riimist teist tüve, mis ongi uurali ja indoeuroopa keeltes võrreldav.

Sügavale peidetud keelesugulus
Riimivastavus on siiski etümoloogiate häälduslik vastavus, see ei ole lihtsalt häälduste ega tähenduste võrdlus. Eri sugulaskeeltes olevad etümoloogilised vasted võivad kanda erinevaid tähendusi. Näiteks inglise sõna bone tähendus on ‘luu’, saksa sõna bein tähendab ‘jalga’. Mainitud riimivastavuses olevate kuue etümoloogia hiina vastete tähendused on vastavalt ‘all olema’, ‘suur kala’, ‘jagu, jagama’, ‘täielikult põlema’, ‘kahjustama’, ‘kokku valama’. Hiinakeelsed tähendused on olnud kitsamad, sest hiina keelde on hiljem voolanud teistest allikatest palju tüvesid, mis on põlisemate tüvede tähendusi muutnud. Kui sugulaskeeltes olevatel vastetel ei ole sama tähendust, pole neid kerge leida.

Vahel on vastetel sama tähendus, aga nende hääldus ei ole sarnane. Vaid väga väheste vastete hääldus ja tähendus on väga sarnased, näiteks eesti sõna ta/tema mandariini hiina tõlge ja vaste on tā, ungari sõna nő mandariini hiina tõlge ja vaste on nǚ. Neid üksikuid näiteid võivad keeleõppijad pidada naljakaks ja juhuslikuks kokkulangevuseks, kui rohkem ühiseid jooni ei ole tunda. Ilma keeleteadusliku pädevuseta, hiina keelte, samuti uurali keelte ülevaatliku oskuseta on võimatu hiina-uurali keelesugulust avastada. Nüüdishiina keeles on ühesilbilised sõnatüved, mis on siinsetest kahesilbilistest sõnatüvedest väga erinevad.

Olen oma hiinakeelses monograafias ja tuntud hiina keeleteaduse ajakirjas põhjendanud seda, et algses hiina keeles, nagu mõnes praeguses hiina murdes, olid sõnatüved kahesilbilised. Praegune ühesilbilisus on keele hilisema arengu, lõpukao ja laadivahelduse tulemus. Näiteks eestikeelse sõna sugu/soo (soome vaste suku/suvu-) mandariini vaste on zú, kantoni vaste on zuk6 (see tüvi tähendab Soomes ja Hiinas sugukonda). Kantoni keeles on nagu lõpukadu (viimane u kaob), aga mandariini keeles on laadivaheldus (k kaob, u on siiski pikk).

Uurimuse teekond
Väga ammu avastasin soome keele õpikust, et soome keeles ja hiina keeltes on võrreldavad sõnatüved ja ülesehitused. Eesti keele õpikust leidsin, et eesti keel, milles on nii kahe- kui ka ühesilbilised sõnavormid, asub fonoloogiliselt just soome keele ja hiina keelte vahel. Seepärast tulin Eestisse oma uurimust arendama. Ootasin, et eestlastel on kergem seda mõista.
2003. aasta sügisel saabusin esimest korda Eestisse.

Aastakümne jooksul olen avaldanud kaks monograafiat ja mitmeid artikleid, mis on selle teemaga otseselt seotud. Näiteks 2008. aastal Pekingis ilmunud hiinakeelses monograafias esitasin 363 sõnatüve, mis on hiina ja uurali keeltes põlised ja võrreldavad. Selged hiina-uurali ühised tüved on süda, suu, jalg ja kand (soome vasted’’ sydän, suu, jalka ja kanta), mille mandariini hiina vasted on xīn, zuǐ, jiǎo ja gēn ning kantoni hiina vasted sam1, zeoi2, goek3 ja gan1 (nende tähendused on hiina ja uurali keeltes peaaegu samad).

Mitmed eesti ja hiina teadlased on jõudnud mu seisukohti juba enne mu riimivastavuse uurimistöö ilmumist kirjalikult kinnitada. Soodsama vastuvõtu on saanud riimivastavuse uurimistöö. Minu juhendamisel kaitses eesti üliõpilane 2013. aastal Tartu ülikoolis hiina-uurali teemalise bakalaureusetöö.

Tegelike keelte võrdlus ajaloolist vaadet arvestades
Riimivastavuse uurimuses olen võrrelnud mõne keeleteadlase rekonstrueeritud algsoomeugri, alguurali ja vanahiina keele versioone. Kuid lõpetasin selle peatüki veendumusega, et rekonstrueeritud keeled on vaid oletuslikud ega ole kunagi lõplikud, seega peaks võrdlema ikka tegelikke keeli (mitte rekonstruktsioone). Tegelik keel on kas nüüdiskeel või ajalooline dokumenteeritud keel, k.a murre. Nõnda võrreldi saami, soome, eesti ja ungari keelt soome-ugri keelesuguluse teooria alguses 200 aastat tagasi.

Olen veendunud, et soome-ugri keelesugulus kui selline on õige, aga kahtlen rekonstrueeritud algkeele sisus. Rekonstrueeritud algvormi asemel tuleb võrrelda kõiki teatud vasteid uurali keeltes. Hiina keeltel on väga pikk dokumenteeritud ajalugu. Leidus siiski üks vana versioon mitmest keelevariandist, mis ei kata kõigi tänapäevaste keelevariantide ajalugu. Sellepärast ei tähenda ka vana kirjakeel üksi tervet keeleajalugu. Kuid vanad hiina kirjamärgid, mis on hiina keeltes ühised, tähistavad etümoloogiaid. Nende hilisemad vasted on tegelikes keeltes. Kokkuvõtteks võrdlen ikka tegelikke keeli ajaloolist vaadet arvestades.

Leidub uurijaid, kes võrdlevad ainult rekonstrueeritud algkeeli. Nende arvamused ei mahu keeleteaduse peavoolu. On vale võrrelda rekonstrueeritud algvorme, mis ise on kahtluse all. Osa uurijaid võrdleb ainult tänapäeva keeli ajaloolist vaadet arvestamata. Nende arvamused ei mahu isegi keeleteaduse kõrvalvoolu. On vale võrrelda sõnu, millel ei ole võrdsed tüved. Näiteks, soome keeles talo ‘maja’ ja mandariini keeles dàlóu ‘suur korrusmaja’ on juhuslik kokkulangevus. Talo on soome keeles lihtsõna ühe tüvega, aga mandariini keeles on dàlóu liitsõna kahe tüvega.

Kui seda ei arvestata, leitakse kokkulangevusi igas kahes võrreldavas keeles. Nende keelevõrdluste materjal ja meetod eksitavad. On teisi keelevõrdlusi, mis ei eksi materjali ja meetodi poolest, aga need ei ole jõudnud tulemusteni selgete ja kindlate häälduslike vastavustega, kuhu hiina-uurali keelevõrdlus on jõudnud.

Geneetika kinnitab hiina päritolu
Keeleteadus üksi ei saa kinnitada ühise päritolu asukohta. Seda saab kinnitada vaid koos arheoloogia ja geneetikaga. Päris alguses oletasin, et hiina-uurali ühine päritolu ei seostu tänapäeva Hiinaga. Aga 2005. aastal sattusin lugema geneetika isaliini ehk Y-kromosoomi DNA uurimistööde tulemusi: isaliin N-M231, mis on tüüpiline uurali rahvastele, on geneetikute üksmeelse järelduse kohaselt pärit Kaug-Idast (2013. aastal ilmunud hiina geneetikute uurimistöö teadusajakirjas PLOS ONE järeldab, et see isaliin on pärit Hiinast). Kolmandik eesti mehi ja kaks kolmandikku soome meestest vastavad sellele isaliinile. See sagedus on udmurdi ja mansi meeste hulgas üle 80 protsendi, neenetsi ja nganassaani meeste hulgas üle 90 protsendi.

Esitasin 2008. aastal ilmunud monograafias, et isaliin N-M231 on lisaks uurali rahvastele ka hiina peamise rahva põhiline isaliin, sest Hiinas on just selle isaliini leviala kooskõlas vanahiina piirkonnaga. 2012. aastal ilmunud hiina geneetiku doktoritöö järgi on seda isaliini leitud palju sagedamini noorematest kiviaegsetest arheoloogilistest kihtidest Põhja-Hiinas.

Hiina-uurali keelevõrdlus täiendab soome-ugri keelesugulust ja ida päritolu.

Loe ka Õpetajate Lehe teisi artikleid.