Video: Tallinna ülikooli ökoloogid kasvatavad köögis vihmausse ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

"Kõige ökoloogilisem on oma jäätmed võimalikult suures osas ise ära kasutada," arvab keskkonnaõpetuse õpetaja ja Tallinna ülikooli (TLÜ) ökoloogia doktorant Piret Vacht. Nimelt karjatab ta juba detsembrist saati ökoloogia matemaatika- ja loodusteaduste instituudi köögis vihmausse.

ÜRO on 2015. aasta kuulutanud rahvusvaheliseks mulla-aastaks. Sellega soovitakse tõmmata tähelepanu muldade tervisele ja puhtusele. Eesti mullateaduste seltsi liikme ja ökoloogia doktorandi Piret Vachti sõnul on üks väga lihtne viis mulla tervisesse panustada võtta endale armsad väikesed koduloomad, kes vaid omaette askeldavad. Nii kirjeldab ta vihmausse, kes on tootnud juba rohkem kui kuu aega on TLÜ loodusteaduste instituudi köögis tekkinud biojäätmetest vermikomposti.

Vihmausside pidamiseks kehtivad lihtsad reeglid: ussidele võib sööta kõike peale piima- ja lihatoodete, õli ja rasva. "Samuti tuleb hoida sobivat niiskust: käega haarates ei tohi see tilkuda, kuid peab tunduma märg," õpetab Piret Vacht, kelle jaoks näpud mullas pole üksnes hobi vaid igapäevane tegelikkus.

Kui niiskus on piisav ja usside dieet kontrolli all, ei teki ka ebameeldivat haisu. "See ei võta nii palju ruumi, et see ei sobiks ka näiteks paneelmaja korteri kööki ja suvel see näiteks rõdule tõsta." Vihmausside töö tulemuseks on rikkalik mullalisand ehk vermikompost, mis sobib suurepäraselt väetiseks potitaimedele või rõduaianduses.

Toakompostis kasutatakse peamiselt punast vihmaussi või sõnnikuussi, millistega kõik maal vanaema juures kokku on puutunud. Siiski ei sobi tuppa tuua igat liiki vihmaussi, sest mõnedele sobib elu mulla sügavamates kihtides kui pinnakihid. Vihmausse peaks olema kaks korda rohkem kui päevas tekkiv jäätmete hulk.

Kõige mõistlikum on vihmaussid hankida Eestis tegutsevatelt vihmausside kasvatajatelt, kuigi Piret Vachti sõnul ei ole viitsimise korral mõeldamatu ka need ise kompostihunnikust välja kaevata.

Bioloogiliste jäätmete kodus ümber töötlemine on kasulik mitmel tasandil. Esiteks laguneb mistahes prügi mullas palju kiiremini, kui prügilasse kuhjatult pakendite ja muu sarnase keskel. Piret Vachti sõnul säästab banaanikoore prügikorvi asemel kompostikasti viskamine ka muuhulgas prügiauto kütust – olgu see kuitahes väike kasu, aga kasu siiski. "Ja samuti me ei pea siis hakkama poest ostma eesti turvast, mis vahepeal on transporditud Hollandisse ümbertöötlemisele ja pakendamisele ning siis taas tagasi," nendib ökoloog, kes õpetab muu hulgas Tallinna 32. keskkoolis lastele keskkonnaõpetust.

ÜRO on tänavuse aasta kuulutanud mulla-aastaks, juhtides tähelepanu muldade olukorrale üle maailma. Puhas muld on elu alus, kuid enamus maailma viljakatest muldadest on liialt intensiivse põllunduse tõttu kurnatud. Peamine mure on muldade erosioon ehk ärauhtumine. See on küll looduslik protsess, kuid inimtegevuse tulemusena toimub see 100 korda kiiremini, kui loodus kannatab.

Kes tahab endale ise kompostikasti ehitada,võivad teha internetis otsindu sõnadega worm farming või worm factory.

Järgnevast videost saab aga praktilisi näpunäiteid, kuidas teha endale ise vihmaussifarmi.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: