TÜ doktoritöö: inimeste petukäitumist on võimalik magnetiga mõjutada
Valetamine on meie igapäevase elu osa, tahtmatult eksitavad või tahtlikult valetavad kõik inimesed. Inga Karton näitas eile Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, et petukäitumist on võimalik aju uurides kindlaks teha ja selle esinemise sagedust magnetimpulssidega mõjutada. Valetamise kindlaks tegemine sõltub siiski väga tugevalt nii inimesest kui ka valetamise ja selle kindlaks tegemise kontekstist.
Sama igapäevane kui on valetamine, on ka vajadus ennast mitte ära petta lasta. Seetõttu on n-ö tõe seerumit otsitud juba sajandeid, kuid kõik senised meetodid on osutunud ebapiisavateks. Teaduse ja tehnika arenedes on tulnud võimalus nii-öelda vaadata inimeste aju sisse ning aju ka lühiajaliselt mõjutada ilma seda kahjustamata. Ühtlasi on tekkinud huvi uurida ja vaadata, kas sellisel moel on võimalik muuta inimeste valetamisvalmidust.
"Meie labori aparatuuriga saame nii-öelda vaadata inimese aju sisse kui ka mõjutada lühiajaliselt selle toimimist," ütles uuringu autor Inga Karton. "Oma uuringute käigus õnnestus meil inimeste petukäitumises esile kutsuda muutust ning seda ka ajust registreerida."
Ilmnes näiteks, et inimeste petukäitumist saab magnetstimulatsiooni abil mõjutada. Teadaolevalt on petukäitumisse haaratud aju suurte poolkerade üks eesmistest piirkondadest. "Kui seda piirkonda mõjutada pidurdavat toimet avaldavate niinimetatud väsitavate magnetimpulssidega, siis parema poolkera mõjutamise järel on keerulisem tõest väidet tagasi hoida ehk inimesed valetavad vähem. Kui aga pidurdada vasaku poolkera vastavat piirkonda, siis õnnestub tõese väite tagasihoidmine paremini ehk isikud valetavad rohkem," kirjeldas Karton üht tulemust.
"Meie uuringutes oli uudne see, et meil õnnestus kombineerida inimeste käitumine, aju bioelektriliste protsesside mõõtmine ning aju mõjutamine just petukäitumise kontekstis, mida teadaolevalt varem pole tehtud," lisas Karton.
Otsides vastust küsimusele, kas peaaju aktiivsuse mõõtmise põhjal võib tuvastada valetamist, leidis uuring, et selle tõenäosus on endiselt väga kõikuv ning võib jääda vahemikku 22-71 protsenti. See on kõrgem elulähedasemates ja väiksem elukaugemates eksperimentides. "See on ühelt poolt julgustav teadmine võimalikke tulevasi rakendusvõimalusi silmas pidades, samas keeruline väljakutse teadlastele laboritingimustes piisavalt usaldusväärsete tulemusteni jõudmiseks, mis on aga meetodi rakendusse jõudmise eelduseks," tõdeb Karton.
Inga Karton kaitses Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogus doktoritööd "Petukäitumine: transkraniaalse magnetstimulatsiooni efektid ja elektroentsefalograafia signatuurid" 20. jaanuaril 2015.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool
