Mõne aja pärast peaks juurduma personaalne meditsiin, kus arstile tekib lisa-infoallikas inimese geneetilise infoga. "Kuigi meil on kõigil kaks kätt ja kümme sõrme, siiski igaüks on natuke erinev. Igaüks on natuke erinev, isegi kui nad kasvavad samas kodus ja söövad sama toitu," kirjeldas Eesti Geenivaramu direktor ja Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu "Terevisioonis".

Nendest erinevustest tuleneb mitte ainult see, et mõned oskavad paremini matemaatikat ja teised tšellot mängida. Tuleb ka see, et mõned inimesed haigestuvad ühtedesse, teised teistesse haigustesse. Ühed võtavad tabletti ja see aitab teda, teised võtavad sama tabletti ja see ei too mingit kasu.

Andres Metspalu sõnul algavad uuest aastast viimased ettevalmistused geenikiibi ettevalmistamiseks, nii et kiipi saab arstiabis ka reaalselt kasutada.

Metspalu võrdles geenikiipi Exceli tabeliga, mida keegi ei näe. Küll aga ütlevad seal olevad andmed arstile, millisele aspektile konkreetse patsiendi juures peaks suuremat tähelepanu osutama. Mõnel puhul osutavad geenikiibil olevad andmed kiiresti võimalikele tervisehädadele või ka võimalikele tulevikus tekkivatele haigustele. Seega on geenikiip tõhusam, kui näiteks röntgenipilt, mis näitab juba olemasolevat tervisehäda.