Päikese magnetväli mõjutab äikesetormide esinemissagedust ({{commentsTotal}})

Äike pakkus suurejoonelist vaatepilti
Äike pakkus suurejoonelist vaatepilti Autor/allikas: AP/Scanpix

Briti meteoroloogid leiavad, et pikselöökide sagedus sõltub tugevalt enam kui 150 miljoni kilomeetri kaugusel asuva Päikese pöörlemisest. Tähe heliosfääriline magnetväli näib Suurbritannias tehtud vaatluste alusel viivat perioodiliselt umbes 50-protsendilise erinevuseni.

Readingi ülikooli keskkonnafüüsiku Matthew Owensi töörühma hüpoteesi kohaselt koolutab Päikese magnetväli tähe pöörlemisel Maa enda magnetvälja. Viimase tulemusel ei suuda see süvakosmosest lähtuvaid kosmilisi kiiri enam niivõrd hästi pooluste suunas peegeldada ning need põrkuvad atmosfääri moodustavate õhumolekulidega madalamatel laiustel.

Atmosfääri läbides jõuavad kosmilised kiired aga õhku ioniseerida ja luua piirkondi, kus leidub rohkelt vabu elektrone. Äikesepilvede enda elektriväli kiirendab laetud osakesi peaaegu valguse kiiruseni. Energeetilised elektronid põrkuvad teiste aatomitega, mis vallandab veel rohkem elektrone jne. Nõnda loovadki kosmiliste kiirte tekitatavad osakeste kaskaadid välgulöökide vallandumiseks ideaalseid eeltingimusi. Hüpotees käidi välja juba 1990. aastate alguses vene füüsiku Aleksander Gurevitši ja tema kolleegide poolt.

Seni pole aga suudetud kirjeldatud mehhanismi reaalses maailmas tehtud vaatlustega vastavusse viia. Lisaks tabavad piisavat energiat kandvad kosmilised kiired Maad suhteliselt harva. Owensi ja tema kolleegide vaatlused näivad aga viitavat, et venelaste mehhanismil näib siiski teatav mõju olevat. Sõltuvalt sellest, kas Päikese heliosfääriline magnetväli osutab Maa suunas või sellest eemale, kasvab ja kahaneb pikselöökide sagedus 50 protsendi ulatuses.

Arvestades, et Päike teeb ümber oma telje tiiru 27 päevaga, võib seeläbi pooltel päevadel oodata, et pikselööke tuleb ette sagedamini, kui samal ajal on atmosfääri õhuniiskus selleks piisavalt suur ja taevas võib näha äikesepilvi. Kuigi järeldused põhinevad 2001-2006. aastal Suurbritannias tehtu vaatlustel, märgib töörühm, et tõenäoliselt peavad seosed paika mujal. Riigi ilmateenistuse poolt kogutud andmed valiti nende kvaliteedi pärast.

Kuigi tulemused ei võimalda ennustada millal ja kus täpselt välgulööke ette võib tulla, võiksid aidata paremini ennustada, kui tõenäoline teatud piirkonnas kindlal perioodil pikselöökide nägemine olla võiks.

Uurimus ilmus ajakirjas Environmental Research Letters.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Environmental Research Letters



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: