Kõigil keemilistel elementidel on kindel arv isotoope, millel on tuumas erinev arv neutrone, laenguta aineosakesi. Erinevate teisendite suhtest saab täpselt tuletada, kus ja millal parasjagu huvipakkuv materjal Päikesesüsteemis tekkis, kuna selle juures mängib keskset rolli kaugus Päikesest.

Katleen Mandt keskendus kaaslastega Titani atmosfääris leiduvale lämmastik-14 ja lämmastik-15 isotoobile. Astronoom uuris, kuidas kahe teisendi suhe aja jooksul muutub ning leidis, et see oli 4,6 miljardit aastat tagasi, kui kuu moodustus, pea samasugune kui tänapäeval. Samas ei ole see heas vastavuses sellega, mida Saturni lähistel oodata võiks.

Kuna ükski teada-tuntud protsess poleks töörühma sõnul tohtinud nii suurt erisust tekitada, peab ka materjal, millest Titan moodustus, pärinema mujalt. Pigem meenutab suhe Öpiku-Oorti pilve komeetidele omaseks peetavat suhet.

Teadlased on varem eeldanud, et lämmastiku tõid Maale ja Titanile samad komeedid. Uued mõõtmised kinnitavad aga, et lämmastiku teisendite suhe pole kahel taevakehal sugugi sama, mis sunnib Maa lämmastikule uut allikat otsima. Nõnda võib see pärineda samast gaasi- ja tolmukettast, millest planeet ise tekkis.

Uurimus ilmus ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.