Tiibetlased elavad kõrgmaal, kus õhk on hõre, kuid nad on sellega kohastunud, kuna neil on geenialleel, mis võimaldab verel rohkem hapnikku kanda. Nüüd selgub, et see geenialleel pole tekkinud neil enestel, vaid et nad on selle saanud nn denisi inimestelt.

Denisi inimesed elasid Aasias kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Neid on peetud Homo sapiensi alamliigiks või lausa omaette inimliigiks. Nad surid välja 40-50 tuhat aastat tagasi, nagu neist palju tuntumad neandertallasedki, aga enne veel, nähtub Ameerika ja Hiina teadlaste uuringust, jõudsid nad veidi seguneda mõnede nüüdisinimestega, kelle järeltulijad tänagi Tiibetis elavad, ja anda neile edasi kõrgmaal ja madala õhurõhu juures elamist soodustava geenialleeli.

Selle geenivariandi toimel toodab tiibetlaste keha nüüd vähese hapnikuga keskkonnas rohkem hemoglobiini, aga mitte ka ülemäära palju, vaid just parajal määral. Suuremal osal inimestest hakkab keha selles olukorras samuti rohkem hemoglobiini ja punaseid vereliblesid tootma, aga teeb seda liiga palju, nii et veri läheb paksuks ja võib tekida infarktioht.

Rasmus Nielsed Berkley California ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et tiibetlastel on üks lõik sellest geenist peaaegu äravahetamiseni sarnane denisi inimeste omaga, kelle geene on õnnestunud tänapäevaste meetoditega uurida. (Samas ei ole geenialleeli leitud Kagu-Aasias ja mõnedel Vaikse ookeani saartel elavate inimeste genoomist, kellel muidu denisi inimestega nüüdisinimestest kõige rohkem ühist on, toim.)