Kuigi spektromeetria ehk keemiliste ühendite nende kiiratava või neilt peegelduva valguse alusel analüüsimine on planeediteadlaste elu märgatavalt kergemaks teinud, on meetodil siiski ka omad puudused. Tundmatute ühendite puhul annab see aimu küll nende massist, kuid mitte täielikust keemilisest valemist. Sarnaselt on kuriteopaigalt leitud sõrmejäljest koheselt kasu vaid siis, kui seda millegagi võrrelda on.

Astronoomid on küll Titani atmosfääri värvi alusel oletanud, et see peab sisaldama lämmastikku ja süsivesinikke sisaldavaid ühendeid, kuid see kitsendas potentsiaalsete kahtlusaluste ringi vaid kümnete tuhandete ühenditeni. Saturni kuudesüsteemi uuriva Cassini satelliidi poolt kogutud andmed on aga samas lisaks viidanud, et atmosfääris leidub kindlalt ka veel benseeni, kõige lihtsamat aromaatset süsivesinikku.

Nõnda otsustas Joshua Sebree töörühm eelnenud laborikatsetes kasutatud metaani ja lämmastiku segule lisada ka benseenile sarnanevaid tsüklilisi aromaatseid ühendeid. Gaasikambris Titani pinnale iseloomulike tingimuste matkimisel tekkiski üks seni tundmatuks jäänud ühenditest, millele sarnanevat sõrmejälge Cassini spektromeetriga seni täheldatud on.

Kuna see sisaldab ka aromaatset süsivesinikku, oletab töörühm, et see lõhnaks bensiini järgi. Sebreel ning tema kolleegidel on kavas lähenemisviisi ka teiste seni tundmatuks jäänud ühendite olemuse välja selgitamiseks kasutada.