EL-i keskkonnaalane programm muudaks jäätmed ressursiks
Euroopa rohelisele nädalale kogunenud ekspertide arvates algab prügimurede lahendamine disainist. Esemed tuleb disainida nõnda, et neis leiduvaid materjale oleks võimalik 100-protsendiliselt taaskasutada.
„Kui jäätmed ei ole käideldavad puuduliku tehnoloogia tõttu või pole üldse tehniliselt võimalik erinevaid materjale üksteisest eraldada, siis on ese valesti disainitud,“ märkis Euroopa keskkonnabüroo jäätmepoliitika ametnik Piotr Barzcak.
Eksperdid eeldavad paari tuleva aasta jooksul olulist muutust. Juba järgmisest aastast hakkab kehtima kohustus koguda eraldi plastikut, metalli, klaasi ja paberit. Sellised jäätmed moodustavad kõigist jäätmetest tubli poole. Kui sellist prügi juba kord eraldi kogutakse, pole kuigi mõistlik viia seda prügimäele või põletada.
„Materjalide maksimaalne taaskasutamine on võti. Seejärel neist jäätmetest, millest asja ei saa, prügi prügist, saab ajada metanooli, teha diiselkütust. Järgneb jäätmete maha matmine, kuid prügi põletamine pole meie jaoks lahendus,“ tutvustas Kataloonia jäätmeameti juhataja Josep Maria Tost viise, kuidas taaskasutamatut prügi siiski kasutada saaks.
Eestis on lugu teine, kuna meil on prügi põletamine mõttekas – prügi põletamine annab sooja, mida Põhjala talves kunagi liiga palju pole. Seega on prügipõletamise kasu näiteks kaugküttega korteris täiesti otseselt tunda. Samuti on pedantne prügi põletamisest hoidumine mõnel pool viinud teise äärmusesse.
„On riike Euroopas, Prantsusmaa näiteks, kus sellist tegelikult saastunud materjali lubatakse kasutada isegi põllumajanduses. Põhja-Euroopa riigid peavad reeglina sellist asja absoluutselt mõeldamatuks,“ laiendas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Kõige rohkem olmejäätmeid kalduvad Eeki sõnul aga endiselt tekitama nende riikide elanikud, kus on sissetulekud kõige suuremad
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa