Toimetas Katrin Sak

Geneetiline uuring tegi selgeks bioloogilise protsessi, mis mõjutab inimeste parema- või vasakukäelisust.

Rahvusvaheline teadlasterühm leidis korrelatsiooni inimese käelisuse ja lootel vasak-parem asümmeetriat määravate geenide võrgustiku vahel. Need geenid on hõlmatud bioloogilisse protsessi, milles varajane loode areneb rakkude ümarast pallist vasaku ja parema poolega organismiks. Geenid võivad osaleda ka vasak-parempoolsete erinevuste kujunemisel ajus, see omakorda mõjutab inimese käelisust. Vastavad tulemused ilmusid ajakirjas PLOS Genetics .

Inimesed on ainsaks liigiks, kel käelisus nii tugevalt väljendub. Umbes 90 % inimestest on paremakäelised; jättes põhjuse, miks on paremakäelisus nii prevaleeriv, siiski lahtiseks.

Teadlaste huviorbiidis olid geenid, mis mõjutavad käelisuse kujunemist. Sel eesmärgil viidi läbi genoomipõhine assotsiatsiooniuuring, mille tulemusena leiti tugev statistiline seos geeni PCSK6 variandiga. Vastava geeni väljalülitamine põhjustas hiirtel vasak-parem asümmeetria häireid, sh organite anomaalset paiknemist organismis. Nende süda ja magu paiknesid paremal, maks aga vasakul pool.

Kuigi antud töös tehti kindlaks geenide roll vasak-parempoolsuse kujunemisel arenevas embrüos, hoiatavad teadlased, et need tulemused ei paku veel täielikku seletust käelisuse variatsioonidele. Erinevad aspektid, sh käitumine ja toitumine toimivad siin paralleelselt ning käelisuse areng tuleneb paljude geenide, keskkonna ning ka kultuurilise surve koosmõjust.

Loe lisa: Genes linked to being right or left-handed identified (Science Daily)