Toimetas Katrin Sak

Ameerikas, nii nagu enamikus teisteski maailma maades on üle 10 % elanikkonnast vasakukäelised. Siiani ei tea päris täpselt veel keegi, miks on üks inimene vasaku-, teine aga paremakäeline. Kiusatuslik on mõelda, et tegemist on geneetikaga. Inglismaal tehtud uuring näitas nüüd aga sootuks vastupidist ning Nottinghami Ülikooli ja Londoni Ülikoolikolledži teadlased välistasid käelisuse kujunemisel „tugeva geneetilise komponendi”.

Uuring avaldati ajakirjas Heredity ning selles võrreldi vasaku- ja paremakäelisust peaaegu 2000 kaksikutepaaril. Seega uurisid teadlased umbes 4000 inimese kogu genoomi ning ei tuvastanud käelisuse määramisel mingit tugevat geneetilist tegurit. Kui geneetika mängiks vasaku- või paremakäelisuses peamist rolli, oleksid teadlased pidanud erinevust genoomi osas ka nägema. Uuring seda hüpoteesi aga ei toeta, seades omakorda kahtluse alla eelneva töö tulemused, kus näidati PCSK6 geeni seost parema- ja vasakukäelisuse kujunemisega.

Kui tegemist oleks geneetilise seosega, oleksid uuringud pidanud paljastama vasaku- ja paremakäelistel inimestel selgelt määratava vahe. Geneetilisi erinevusi detekteerivad tänapäeva moodsad meetodid katavad peaaegu kogu genoomi ja välistavad võimaluse, et vastav erinevus võiks jääda märkamatuks.

Uuringu autorid hindavad, et kui geneetika käelisust kuidagi üldse mõjutab, on see toime nõrk; viidates, et käelisus on pigem valikute või õppimise küsimus.

Loe lisa: Being left-handed is not in the genes, study shows(Medical News Today)