Eurovisiooni lauluvõistlus on iseõppiv süsteem
Eurovisiooni lauluvõistlus, mille 70. kehastus juba järgmisel nädalal miljonite silma- ja kõrvapaaride tähelepanu paelub, pakub uurimisainet ka teadlastele.
Šveitsi ja Ameerika teadlased eesotsas Dirk Helbingiga ETH Zürichist on analüüsinud kõiki Eurovisioonil esitatud laule ja võistluse ajas muutunud reegleid ning jõudnud tõdemusele, et tegu on tõelise iseõppiva süsteemiga, kus osalevad riigid jäljendavad teistele edu toonud võtteid ja korraldajad kohendavad võistlusreegleid, et hoida pinget ja põnevust.
Teadlased tuvastasid Eurovisiooni ajaloos kolm suurt arenguetappi. Esiteks, kujunemisfaas aastail 1958 kuni 1974, kui muusikastiile oli väga erisuguseid, laulud olid kõik omakeelsed ja selged edustrateegiad puudusid.
Teiseks, kindlustusmisfaas kuni aastani 2003, mil osalisriigid hakkasid rohkem üksteiselt õppima, hääletusreeglid stabiliseerusid ja võistlus muutus etteaimatavamaks.
Kolmas on laienemisfaas aastast 2004 alates, mil hääletussüsteemi on taas muudetud ja võistlejate eduväljavaated saanud taas vähem etteaimatavaks.
Niipea, kui edukad strateegiad on juurdunud, muudavad korraldajad reegleid, et võistlus püsiks huvitav.
Aja jooksul on laulud lähenenud peavoolu-popile ja läinud tantsulisemaks, eelistatakse inglise keelt ja sõnade rahvusvahelist mõistetavust.
Peaaegu kõik osalisriigid on need valikud nüüdseks omaks võtnud, mis tähendab aga, et selget konkurentsieelist nad iseenesest enam ei paku.
Erandina on emakeelsetele ja pigem omakultuursetele lauludele kindlaks jäänud Prantsusmaa, Itaalia, Portugal ja Hispaania, kelle jaoks ei paista võit olevat nii tähtis kui rahvuslik eneseesitlus.
Nii võistlejad kui ka korraldajad on ajapikku teadmisi ja tarkusi juurde õppinud, kuid ühte kindlat alati toimivat eduvalemit ei ole endiselt olemas.
Helbing ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Royal Society Open Science, et Eurovisioonil täheldatud dünaamikat — jäljendamist, sarnastumist ja vanade konkurentsieeliste kadumist — tuleb ette paljude muudegi keerukate süsteemide ja organisatsioonide juures.
Lahenduseks võib neil puhkudel olla teadlik kõrvalekaldumine väljakujunenud strateegiatest.
Ka Eurovisioonil võib püüda põhivoolust eristuda. See võib tuua vähemalt tähelepanu, aga võib-olla ka mõne punkti või kaksteist.
